Kutluuripealinn

Kutluuripealinn (ja ekspedrid - kes teab, see teab!) on niisiis valitud ja selleks on Tallinn, nagu ma aru saan. Asi nimelt selles, et ametlikku teadet ministeeriumist küll saadetud pole, ent selle asemel on saabunud Tallinna linnavalitsuse reaktsioon sellele otsusele. See on küll huvitav kommunikatsioonivoog.

Tallinna valimine Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011 on linnapea Jüri Ratase sõnul suurepärane uudis nii kõigile tallinlastele kui ka laiemalt kõigile eestimaalastele. "Aasta 2011 tuleb Eestile üks väga hea aasta," lubas Ratas.

Meenus Frank Sinatra, kes kord laulis: "It was a very good year..." :) Hip-hip! Ainult, et Sinatra ei lubanud, tema lihtsalt arvas, et oli väga hea aasta...

Ma märtsikuus läen merele...

Tänu T meenutamisele ja tähelepanu juhtimisele nägin, et sõbrad Viljandist on lahkunud presidendi auks selle kunagise pildi üles riputanud... Veider, ehkki mälupilt sellest päevast on siiani ere, ei meenunud mulle, kas mul see pilt üldse olemas oli. See oli Veljo Tormise juubeliaasta, mil Meri kantselei ootamatult teatas, et nüüd on nad Viljandi poole teel. Mälestused.

Ma märtsikuus läen merele, must maha jäeb mu pruudike.
Sest meri on mio elukoht, mio rõõm ja lootus, hädäoht.
Kus kohas jõlusam on viel kui suisel ajal mere piäl.
Kui laev läeb kärmelt edäsi ja päike paistab soojasti.
Siis mere laened hõlpsaste mio laeva kandvad rannalõ.
Kui vaiksed, vagurad nemad on, siis merimehel ia õnn.
Kui ilm läeb vahest tormilõ, tuul tõstab purjud kõrgõlõ.
Ei julgust siiski kaota miä, ei rõhu südänt murõga.
Kus inimesel loodud surm, äi seält tedä ärä peästä hirm.
Ei maa piäl põlõ tienistust, mis ärä piästäks surma suust.
Ma märtsikuus läen merele, must maha jäeb mu pruudike

Aitäh, folk.ee

PS. Mulle meeldib pressiteade, mis ütleb, et Jüri Engelbrecht sai Euroopa Teaduste Akadeemiate Ühenduse uueks presidendiks. Asi selles, et ingliskeelsena kõlab see ühendus nii: All European Academies ehk lühendatult ALLEA. Väga paslik on folgiteema lõpetuseks meenutada hirmhead ansamblit Alle-aa. Alle-aa, allee-aaaa... :)

Just! jätkab eksimist

Mind jätab üpris külmaks kiima-Inno pajatused erinevates Eesti väljaannetes oma leitud seksiõnne teemal. Külmaks jätab ka see, et nad oma naisukesega on võtnud oma ajaveebis mulle lahkelt tervitusi saata. Küll aga ärritab mind, kui üks suvaline kõmuajakiri, Just! siis siinkohal, ei suuda fakte ja kommentaare, tõde ja fiktsiooni lahus hoida ning trükib sisuliselt ära kõik, mille sülg suhu toob või mis mingi uitmõtte ajel on artiklisse läinud. Sest ei maksa vist enam rääkidagi, et igas Just!-i numbris on vähemalt kaks eksimust fotoallkirjadega - lõbusaim oli see, kuidas suvalisest pässist pildil oli ootamatult tehtud Peeter Rebane -, ent kui kiima-Inno räägib oma täna alanud "järjejutus" kord abikaasa Sigridist ja seejärel jälle abikaasa Ingridist, siis... Kas neil tõesti pole raha, et toimetajat palgata? Sellist ajakirjanduslikku solki on lihtsalt häbi vaadata.

Lennarti päev

Täna oli rahvusvaheline Lennarti-päev. Ja õigustatult. Linnatänavad täitusid inimestega (meie nende hulgas) ja üle kesklinna kihutasid Poola õhujõududele kuuluvad hävitajad. Päev, mil tehti ajalugu?
Esimest korda oli õues tunda Tõelist Kevadet. Sellist, mis tõi mällu tagasi kunagised vulisevad kevaded Karlovas, kui üle lompide (tegelikult muidugi küll läbi lompide) kooli sai ludistatud. Hmm, tagasiteed olid miskipärast pikemad, sest oli vaja ju puutükke leotada ja vaadata, kuidas need mööda kraave kanalisatsioonikaevude poole uhasid... Selline kevadine mõte, niisiis.

Eurovisiooni lauluvõistlus võiks häbeneda

Eurovisiooni lauluvõistluse tänavuaastased korraldajad peaksid silmad pihku häbenema. Kui pärast Eestis korraldatud lauluvõistlust ja EBU liikmesmaadele antud IT-õppetundi oli justkui normaalne see, et kogu (ja sugugi mitte vaid ajakirjanike) akrediteerimine ning sestap ka asjaajamine oli veebipõhine, siis kreeklased on kui hädapätakad oma lauluvõistluse otsas.

1. Download the accreditation application form (pdf).
2. Fill in all the fields in BLOCK Capital Letters. Any form which is not completed in full will not be considered.
3. Return your application form to the Head of Press (or Head of Delegation) of your country by using the fax numbers or e-mail addresses provided below.
4. Press and Media representatives from countries NOT taking part in the ESC are requested to send their applications to the EBU at the numbers indicated below.
5. Freelance journalists must enclose with this application a confirmation letter (signed and stamped) from the Editor-in-Chief of an established media organization.

Tõesti, selleks, et saada end akrediteeritud, tuleb sul appi võtta selline agregaat nagu faksimasin. Nende eelistustes on see kindlasti esikohal. Pigem ei mingit veebisuhtlust ja automaatselt genereeritavat kasutajanime ja salasõna - selle asemel lae doc-fail (mitte pdf-fail, nagu nad väidavad) alla, täida ära, trüki välja, faksi ära... Veel parem aga on, kui kleebid oma pildi väljatrüki peale ja vii tip-tap-tipa-tapa kohaliku delegatsioonijuhi kontorisse.
Miskipärast meenub mulle kodakondsus- ja migratsiooniameti algeline paberimajandus ajal, kui esimest korda Eesti passe välja andma hakati. Ma arvan, et mul võis seda vaja minna umbes 1993. aastal, mil oli vaja end esimeseks välisreisiks Taani seada. Siis tuli Tartus mööda Munga tänava hoove ringi vudida, tõestada vanavanemate sünnitunnistuste, majaraamatute ja ma ei mäleta veel millega, et sa ikkagi oled enne vastavat aega vabas Eestis sündinud kodanike järeltulija. Oh, neid perfokaartide hunnikuid; oh neid vormeleid ja blankette.
Huvitav, mis on EBU ametlik põhjendus sellele, et nüüd siis on jälle nii nagu vanasti, mil internet oli Suure Kurja Hundi võrdkuju ning millega oli lapsi hea hirmutada: kui kauaks arvuti ette jääd, siis tulevad masina seest karvased käed ja teevad su krõks! virtuaalseks.

Hip!-i bloog

Ajaveebid pole ammu enam midagi üllatavat. Pigem midagi iseenesest mõistetavat ja igapäevast. Ka meie sõbralik Hip!-i tegijaskond võttis kätte ja avas eksperimentaalbloogi. Külastage ise ja öelge teistele ka. Seltsis segasem. Ja kaasamõtlemine ning -ütlemine on enam kui teretulnud.

Kevad...

Ahjaa, ilusat alanud kevadet meile kõigile. Mis siis, et täna öösel oli näiteks Kuusalus külma 20 kraadi. Tõesti. Meenub, kuidas isa uhkusega meenutas, et ta kord 30. aprillil ka veel suusatamas käis. Hmm... Väike soojalaine kuluks nüüd marjaks ära. Ma olen veendunud, et nii kaua, kui Eestimaa peal leidub veel ükski suusataja, kes kasvõi väikesele lumelapile nühkima läheb, ei hakkagi ilm sulama. Rrr! :) Ja ärge tulge Anto Raukase globaalsest jahenemisest rääkima - populismist on juba kõrini. Mitte ainult minul.

Eestlaste imelikud mõtted

Ei lähe vist päevagi mööda, kui ma ei imestaks mõne täiesti jabura asja üle Eesti elus. Näiteks kaitseliitlaste ülepaisutatud ja ülereageeritud svastikaskandaali tulemuste üle. (Esiteks polnud see loomulikult svastika, vaid päikesering - vahe on lihtsalt selles, mis suunas harud pöörlevad: kas päri-, nagu päikeseringil, või vastupäeva, nagu svastikal). No, ehk tõepoolest olid need kõrvarõngad pisut väljakutsuvad ja kaksipidi mõistetavad, aga jäägem ikkagi normaalseteks.

Kaitseliit kehtestas nõuded vormikandjate välimusele
Kaitseliidu ülem kehtestas käskkirjaga nõuded vormi kandva kaitseliitlase välimuse suhtes, muu hulgas reguleerivad nõuded ka ehete ja tätoveeringute kandmist. Kaitseliidu peastaabi ülem Kaitseliidu ülema ülesannetes, major Urmas Muld allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, mis kehtestab nõuded vormi kandvate kaitseliitlaste välimusele. Nõuete kohaselt peab Kaitseväe vormi kandva kaitseliitlase soeng olema korrektne ja taktitundeline, keelatud on ekstreemne ning ekstsentriline soeng ja juuksevärv. Ka juuste kinnitamise vahendid peavad olema tagasihoidlikud. Meestel on vuntsid ja habe lubatud vaid juhul, kui need on korrektselt piiratud, ning juuksed ei tohi ulatuda vormi kraeni. Kaitseliidu pressiesindaja täpsustas, et viimane nõue puudutab lahtiseid juukseid, pikkade juustega mehed võivad neid kanda patsis. Kosmeetika puhul peavad vormi kandvad kaitseliitlased säilitama korrektsuse ning vältima ekstreemsusi ja mittesobilikku välimust, keelatud on kasutada vormiga kontrastis olevaid värve ja varjundeid. Meestel on kosmeetikavahendite kasutamine lubatud ainult meditsiinilistel eesmärkidel. Käskkiri paneb paika ka küünte pikkuse, nii ei tohi meestel küüs ulatuda üle sõrmeotsa ning naistel üle viie millimeetri üle sõrmeotsa. Samuti peavad kaitseliitlase küüned olema puhtad ning lõigatud või viilitud. Kaitseliitlase otsesel ülemusel on õigus nõuda küünte lühemaks lõikamist kas ohutuse tagamiseks või teenistusülesande eripära tõttu. Käskkirja kohaselt on kaitseliitlastel keelatud tätoveeringud, mis jäävad vormi alt näha. Asukohast kehal sõltumata on täiesti keelatud ekstremistlikud, sündsusetud, seksistlikud ja rassistlikud tätoveeringud. Ekstremistilikud on käskkirja kohaselt tätoveeringuid, mida võib seostada ekstremistlike ideede, organisatsioonide või tegevusega, mis õhutavadja propageerivad rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vaenu. Sündsusetuteks loetakse vulgaarseid või roppe tätoveeringuid, mis alavääristavad või halvustavad kehtivaid moraalinorme, häid tavasid või käitumisnorme. Seksistlikeks loetakse soolist võrdsust või konkreetset sugu halvustavaid ning rassistlikeks rassilist võrdsust alavääristavaid või konkreetse rassi häbistamist propageerivaid tätoveeringuid. Kaitseliitlastel, kel olid keelatuna loetletud tätoveeringud enne käskkirja jõustumist või kes lasid need teha enne Kaitseliitu astumist, tuleb need kaitseväelistel või Kaitseliidu üritustel, samuti kaitseväe vormi kandes varjata. Kaitseliidu ülema käskkiri reguleerib ka ehete kandmist. Nii on kaitseväe vormis kaitseliitlastel lubatud ehetest kanda käekella, kahte sõrmust (millest üks on abielusõrmus), ühte lipsunõela, käekette või muid esemeid, millel on meditsiiniline eesmärk. Ka tohib kaitseliitlane koos vormiga kanda religiooni sümboliseerivat ehet, kuid see peab olema tagasihoidlik, konservatiivne ja taktitundeline ega tohi rikkuda vormi üldist korrektsust. Naiskaitseliitlastel on lubatud ehetest kanda mõlemas kõrvas kuni üht kõrvarõngast, mis ei tohi olla rippuvad ega läbimõõdult suuremad kui kaheksa millimeetrit. Kõigi teiste nahka, keelt või muid kehaosasid läbistavate ehete kandmine koos kaitseväe vormiga on keelatud nii meestele kui naistele. Samuti on keelatud kanda ehteid, mida võib käsitleda ekstremistlike, seksistlike või rassistlikena. Kaitseliitlastel on vormil keelatud kanda võõrriikide sõjaväelisi sümboleid ja embleeme, lubatud on vaid aumärkide ja sõjaväelist haridust tõendavate märkide kandmine vastavalt Eesti kaitseväe vormikandmise korrale. Võõrriikide sõjaväe vormi on lubatud kanda siis, kui see on korrektne, täielikult komplekteeritud ja kaitseliitlasele Kaitseliidu poolt välja antud. Väliõppustel on lubatud kanda välisriikide sõjaväe vormielemente koos Eesti kaitseväe vormiga. Kaitseliitlaste välimust reguleeriv käskkiri on ajendatud skandaali tekitanud juhtumist iseseisvuspäeva paraadil, kus Kaitseliidu Tallinna maleva liige kandis kõrvas svastikakujulist ehet. Tallinna maleva pealik, major Kajari Klettenberg karistas distsiplinaarkorras noomitusega kõrvarõngast kandnud naiskaitseliitlast ja ka tema rühmaülemat, kes ei pööranud tähelepanu päripäeva asetsevate harudega kõrvarõnga kandmisele. Karistus määrati Kaitseliidu Tallinna malevas läbi viidud teenistusliku juurdluse alusel. Selles leiti muu hulgas, et kaitseliitlased oleks pidanud ette nägema Kaitseliidu maine kahjustamist, mille toob kaasa svastikakujulise kõrvarõnga kandmine paraadil vormiriietuses.
(BNS)

Inimesed on imelikud...

Eesti inimesed on imelikud. Vähemalt need, kes varahommikul ärgates esimese teona Vikerraadio stuudionumbri valivad ja lihtsalt, heast peast, karjuma kukuvad. Kõigi ja kõige peale. Et kohe KÕIK siin ilmas on valesti... Ma tavaliselt ei ärritu ega võta hinge - vastasel juhul võiks ju tööst ajakirjanduses loobuda -, aga no, kurat, täna hommikul küll vihastasin! Ei ole ju normaalne, et ma pean lihtsalt mingi seniilse vanainimese sõimu, kõrvad lidus, ära kuulama ja talle "si-si, senjoor!" telefoni pibisema. Kurat, kui muidu ärgates millegi üle rõõmu tunda ei oska ja vägisi suu sõimuseks kisub, siis tunne sellegi üle heameelt, et sa vähemalt elad... Uhh! :S

Tom, tule kapist välja!

Ent midagi lõbusat samuti. Tom Cruise olla Inglismaal nimelt keelanud ära South Parki selle osa, kus ta järjekindlalt peldikus istub, keeldudes välja tulemast. Eks teda käivad seal osas siis kõik korda mööda palumas, alates muidugi eksnaisest Nicole Kidmanist. Sekka ka ajakirjanikke ja politseinikke, kes teda kõik välja paluvad tulla. Lõpp läheb eriti lõbusaks.
Inglise keelt mõistvad inimesed mõistavad, et "please, come out of closet" tähendab siiski miskit muud. Cruise olla sellise pilamise peale solvunud ning öelnud, et kui Paramount seda veel reklaamib, siis tema enam "Mission Impossible 3" kaasa ei tee. Jonnipunn! :)
Aga tänu internetirahva ennastsalgavale tegutsemisele on see osa muidugi ülikuulsaks saanud ning nüüd saavad seda kõik lihtsalt niisama vaadata. Ja endamisi naeru mugistada.

Walk Down The Memory Lane...

Walk Down The Memory Lane... Mis imetabane nostalgiaõhtu - TV3 on otsustanud omaaegset superõudukat "Anakonda" näidata (see käpikuga käeliigutus, mida pärast kinost lahkumist ükskord tehtud sai, mäletate ju?) ning ETV näitab "Kaunimaid aastaid su elus" - see muhe ja olemuselt nii müstiline kontsertteater, millele põhimõtteliselt kunagi pileteid ei saanud. Hmm, miskipärast meenub mulle ikkagi, et nägin seda vähemalt kolm korda. Kahtlane. "Täna joon sinu terviseks...," lõpetavad "Kaunimad aastad..." oma kontserdi.

Tundub, et lõppev nädal on siin riigis aidanud kaasa inimestele meenutusradadele pöördumisele. Põhjust ei pea ju tegelikult kaugelt otsima, eks? Pole oma sissekannetes neil tagasipöördumistel teadlikult peatunud, ehkki justkui peaks... Justkui oleks see kohustuslik. Nii mõnigi on nädala jooksul meenutanud oma kunagisi kohtumisi, emotsioone, toonaseid mõtteid ja mälestusi. Ju ma lihtsalt veel ei taha. Aga hinges hoian küll.

Ja liiatigi, kui juba meenutada, siis täna on ju kunagise klassijuhataja sünnipäev, hehe. :) Ja pealegi ka Püha Patricku päev, mil Wildes ikka roheõlut pruuliti, eks!

Päeva tsitaat

Ja tänane päeva tsitaat tuleb Jüri Sillartilt, taas "Terevisioonist". See ütleb: "Inglastel on William Shakespeare ja eestlastel Oskar Luts. No, vaadake seda "Kevade" algust. See ütleb kõik. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud... Sinna on hilinemise-motiiv sisse kirjutatud."

Uus hitt on sündinud

Aitäh Kroonikale kirjutamast lugu James Brownist. Nüüd on meil oma hitt sündinud. Sõnadeks: "Murumadalale maakamarale mustanahline su-per-staar. Õu-õu" Pikk jutt, aga kreisi päev lihtsalt paneb jaburaid mõtteid mõtlema.

Lennart Meri on surnud. Hästi tehtud videoloo vaatamiseks minge etv24.

Narkootikumid perse?

Võib-olla ei ole ma enam see noor, keda tervise arengu instituut oma uue narkootikumidevastase kampaaniaga taga ajab - ja võib-olla pole ma nende arvates enam üldse noor -, ent miksipärast ei usu ma, et postkaardile nende arvates üpris nutikalt lisatud lause "saada narkootikumid perse", omaks nüüd ootamatult menukat mõju. Eestkõnelejate väitel tuleb noorte rääkida nende enda keeles... Et "perse" on siis nüüd ongi see Tõeline Släng, millega ametnikud välja suutsid tulla? Et laseme sealt edasi - "saada nahhui", "saada..." (edasi tulevad muud inimorganeid, näiteks genitaale, tähistavad nimisõnad.) Prouad-härrad ametnikud, tulge korraks oma kontoritest välja, külastage mõnda ööklubi ja kuulake kuidas ja mida noored tegelikult räägivad. Ning siis mõelge uuesti, kas keegi viitsiks oma (näiteks narkootikume tarbivale) sõbrale saata postkaarti, mis ütleb: ah, käi sa ka kanni!

Ja tänahommikune tsitaat tuleb Marianne Mikkolt "Terevisioonist": "Naine peaks ikkagi südame, pea ja kätega, mitte jalgevahega raha teenima." Aamen! :)

Iluvana Linnar Priimägi on jälle rääkinud (miks mulle meenub "Also sprach Zarathustra"?):

* Ilu on monoloog, see ülendab inimesi ja tekitab piduliku tunde
* Seksuaalsus on huvi liik, mitte ilu liik
* Ilu on objektiivne, huvi on subjektiivne
* Ainult inimene saab olla ilus, ärge tulge mulle rääkima, et auto on ilus või päikesetõus on ilus; ilu on kategooria, mida me saame rakendada inimeste peale
* Ilu ei ole mitte esteetiline kategooria, vaid eetiline kõrgus
* Rubensi Neptun oli rasvamere jumal; Rubens oli ju flaamlane, selline lopsaka kunsti esindaja
* Tema peab ülikooli ära lõpetama, mis ponks poiss, toogu mulle oma hindeid näidata, ma siin talle...

Oh, see "Kahvel" on ikka naljatilk...

Tagasi!

Eks mu vaikus ole ikka tingitud sellest, et viimase nädala olen lihtsalt rahvaste paabelis Londonis veetnud. Kust siis see aeg arvuti taga istuda ja kirjutada... Näiteks sellest, et tänavused Oscarid läpsid täpselt nendele nominentidele, keda ennustasin. Ehk tegelikult, jäid ilma need, kellele seda ennustasin. No, oleks üpris ennekuulmatu kui MPAA julgeks überhaibitud (jah, mu endagi poolt) "Brokebacki mägi" parnassile tõsta ja sellele parima filmi tiitli anda. Isiklikult eelistasin tiitlivõitjana küll "Capote't", aga see-eest läks sellele filmile parima meespeaosalise tiitel. Ja nii tehtigi "kirik keset küla" ning anti Ang Leele parima rezhissööri tiitel. Oli selline hillitsetud ja taas poliitiliselt korrektne auhinnajagamine. Tühja kah! :)

Ent London... Otsustasin selle märklausetena kirja panna - jõuad sa siis kõike meenutada, kirjeldada ja meeles pidada.

* Sõbrad suurlinnas: ühel õhtul kohtume ja kohvitame Tallinnas, järgmisel päeval juba Londonis. Nagu A ütles - mina sellele ei mõtle, muidu jookseb juhe kokku. Nüüd tuleb sammud Brasiiliasse seada.

* Londoni loomaaed: kepsakad pingviinid, rõve sitikanäitus B.U.G.S. ja iga piletiostjapoolne panus (see "abiraha" pole teps mitte väike, uskuge mind!) ahvimaja ehitamisse. Ma loodan, et tuleb ikka hea maja. Aasta pärast tasuks vaatama minna.

* Euroopa absurdseimad klubid, mis kas toodavad omaniku tahtel kahjumit (Hey, Joe) või mille väikseim baarikulu peab algama 800 naelast, odavaima shampuse saab kätte aga 1200 naelaga. Nämma!

* Neljatärni hotell Marble Archil tähendab vaid seda, et vannitoas on föön, millega saab Inese "Iseendale" televideod järele teha. Muus osas on võõrastemaja täiesti kasutamiskõlbmatu ja täis ignorantseid töötajaid, kes ei tea, et nende ukse taga peatub Stanstedi viiv buss A6.

* Päike. Meeletu päike ja karge kevadesoojus. Hyde, Regent ja St. James Parki roheroheline muru ja päikese käes peesitavad oravad ja tuvid (mulle tundub, et kõik linnud olid natuke napakad seal... Gripp või midagi?)

* Harrods ja Harvey&Nics. Kas Coca-Cola ostmine oleks olnud piisavalt statement'i tegemine? Oleks vähemalt Harrods'i kilekoti saanud. Põgenesime peagi, sest see tänav pole ikka meiesuguse Ida-Euroopa turismipööbli jaoks. Vist. Eriti toredad olid ned vanamutid seal kaubajamade sissekäigu ees, kes siltidega "No Fur, No Fur" vehkisid. Kuuldavasti pole harv, et nad Harrods'isse sisse tormavad ja esimesed ettejuhtuvad sooblid värviga üle valavad.

* Jõletumalt kallis ühistransort. Kunagi oli bussipilet 1 nael, samasse suurusjärku jäi ka metroopilet. Ent hinnad on nüüd hipat-hopat! lihtsalt lakke tõusnud. Ja kui sul kohalikku Oyster-kaarti pole, siis võidki ennast surnuks maksta. Ausõna!

Parim päev Londonisse lendamiseks

Kunagi oli raamat "Parim päev banaanikala püügiks". Ma võiksin alustada uue raamatu kirjutamist - "Parim päev Londonisse minekuks" :) Istume J-ga lennujaamas ja raiskame aega. Näed, on ikka vaja nii hoolsalt vanaemalik olla ja sada aastat enne lennuki lahkumist kohale kõbistada. Heheh. Siinkohal tervitused koju jäänud Smaugile ja Katsile, kel ehk mahti kiisule lähipäevil mõni mämm ette lükata. Vat-vat.