- Helistan ajalehest Postimees, sooviksin rääkida [teemal], on see võimalik?
- Jaa, saatke palun mulle küsimused kirjalikult ette.
- Aga mul on soov teiega pigem kohtuda ja pisut siis juttu ajada.
- Jaa, aga saatke küsimused ette.
- Ee...minu intervjuus ei ole midagi ametlikku, millele te ametlikus korras vastama või siis statistikat juurde otsima peaksite. Tahan teiega lihtsalt vestelda teie tööst [sel alal], on väga raske saata küsimusi ette teemadel "mida tunnete, mida mõtlete" ja nii edasi...
- Ei, meil on kord selline, et saatke kirjalikult. Saatke faksiga.
- (Ohkan.) Ja kas siis võiksime kohtuda ja pisut veel rääkida?
- Vaatame küsimuste järgi, et kas on vajadust lisaküsimusteks.
- (Taas ohkan.) Mina faksiga ei saada teile nüüd küll midagi, kas teile e-mailiga pole võimalik saata?
- On küll, kellele te tahate saata?
- (Ägestun.) Kust mina tean, kes teil neid küsimusi saada tahab, teie vist.
- Noh, saatke siis mulle e-mail: [aadress].
- Ja kas oleks meil siis ka lähiajal võimalik kohtuda? (Vaatan närviliselt kella.)
- Kuna teile sobib, kas näiteks reedel?
(Tänan teda sunnitud viisakusega ja viskan toru hargile).


appi!