30.12.04

"Vana hea aasta peab lõppema nüüd ära-a, aasta uus, aasta hea, sünnib näärisära-a-s...," lauldi omal ajal lastelavastuses "Paharet lumeveskis". Heeh, olid ajad. Igatahes olen ma probleemi ees - kuidas on vene keeles "näärid" ja kuidas on inglise keeles "head vana aasta lõppu!" Ma olen segaduses, sest ei suuda seda kuidagi välja mõelda :S "Rent" ruulis, kui nii võib öelda. Ja Klisteri karaoke-hõnguline sünnipäev ning sellele järgnenud "aastalõpuvastuvõtt" meie pool. Jheez, hea et mul varahommikulgi meenus, et tuleb kaks külge materjali toota. Ihihi. Ja "Kanade mäss" ruulib samuti...:) Niisiis, tagantjärele korraks veel õnnesoov Klisterile (eile), isale (eile) ja Argole (eile).

28.12.04

See hiljutine jõululapsuke seal Kagu-Aasias on muidugi masendav. ... Ega tõtt-öelda ei oskagi niisugust maavärinat ja hiidlainet kuidagi kommenteerida, ent õõvastav on see küll. Oh. :S

Siin aga üks uudne sõna, mis suitsunurgas kõrva hakkas: santaklaustrofoobia. Kommentaarid vist üleliigsed. Täna lõpetab päälinnas "Rent" - eks tuleb kraam veel kord üle kaeda, sest see oli ju ometi hea!

26.12.04

Aargh, tagasi kodurüpes... See hakkab enam-vähem ka ilmet võtma, sest äraminek Tartusse oli nii kiire, et maja jäi päris pilladi-palladi maha. Otsustasime Tallinnasse naasta rongiga. Ent hoolimata kõikide sõprade reklaamist polnud see teps mingi kahe-ja-poole-tunnine-tornaado, vaid üksnes kolme-ja-veerand-tunnine-põka. Näh! Ja peale selle ronisid Tapal peale mingid troppidest vene pässid, kes hakkasid kõiki platskaardil tukastajaid jalgadesse nügima ja üles äratama, et ikka neil ka oleks ruumi, kus lösutada. Pärast minu piredat venekeelset sõimu (oo jaa, ajage mind võõrkeelse mõminaga magusast unest üles, siis näete, kui kiiresti ma löön) leidsid nad kõik endale ootamatult piisavalt vabu kohti. Neil oli asi vist põhimõttes - et kui ma siin Tapal peale ronin, peavad kõik viksilt tamburis kummardama ja mind moosiselt naeratades vastu võtma. Tere, töölispensionärid. Oi, ma olin tige. [--]
Aga pealinna jõudes tabas mind sootuks teistsugune emotsioon, mis tugines mälupildi ootamatul ja jõhkral vastandumisel: laiuva lumevälja ja talverüüs kuusemetsaga Uus-Ihaste, sekka ka mõnusalt krõbistavat külma, asendus ootamatult porise ja tuhkhalli Balti jaamaga ning lumevaipa polnud enam kusagil - üksnes poritriibud kõnni- ja autoteedel ja ümberiingi räpased puulobudikud. Võib-olla oli see alateadvustest tõukuv tahtlik vastandumine. Et tahtsin Tallinnat korraga nii koledana näha. Aga võib-olla see kõik oligi nii. Mine sa tea...
Igatahes lisan siia veel ühe väljendi, mis kontekstist väljarebituna ehk midagi ei ütle, aga annab aimu meie eilsest muhejaburast teelaudkonnast vanaema juures, kus tõsine maamees Helmut hindavalt vanaema baarikapi klaasuksele kinnitatud Erika Salumäe pilti vaatas ja meile sõbramehelikult mühatas: "Mh, lits ratastel... Mis muud!" Ja pistis siis kõhinal naerma - teate ju küll, niimoodi kõhv-kõhv-kõhv. Meil oli väga lõbus.

25.12.04

Jõuluööd on alati shefid - lumi justkui ise teab, millal on õige aeg maha sadama hakata. Nii et kui kella ühe paiku öösel kirikust tulla, siis on kogu maa nii valge, nii valge ja kogu aeg tuleb seda kõike aina juurde... Noh, ses katoliku kirikus oli tänavu eriti lõbus, sest kirikuliste sekka oli end keegi joogine vanamees sebinud. Nii ta seal kolmandas reas istus ja muudkui aga vehkis kätega inimesi üles ja oli pidevalt äärmiselt hingestatud. Kui oli palvetamise aeg ning isa Miguel tähtsal ilmel miskit ette luges, krapsas taat taas püsti ja hakkas kätega vehkima, ise aeg-ajalt kohmetult tuikudes. Nii kurb, et keegi tigedailmeline kogudusemees ta kirikust välja viis. Ja suisa hetk hiljem palvetas Miguel kõigi nende kodutute eest, kes kusagil tänaval külmetavad... Mis nad siis viskavad need õnnetukesed tänavale... :) Igatahes vaatasime koju tulles taas ja taas "Love Actually't" ja kustusime kõik üksmeelselt kell neli varahommikul. Ihihi. Enne kõike seda tuli loomulikult ohtralt süüa, luuletusi lugeda, laulda ja kinkidega krabistada. Ja perekondlikult "Aliast" mängida, mis nii mõnegi näo üpris krimpsu vedas (lugege: meie Marttiga olime võidusihil...) Oi, tore on see elu, teate! Nüüd aga suguvõsa-verivorsti ragistama ja hoolitsema selle eest, et kehakaal ikka jõuluorgia ajal grammigi ei väheneks. Ma olen suur mauk, ma olen suur mauk. Nämm-nämm.

24.12.04

Tänasida piparkooke ära viska homse varna! Lubasin, et hakkan nüüd piparkooke küpsetama. Oeh, kui ma selle pruuni taigna all ära lämbun, siis saatke 112 Tartu poole teele :) Ehk et eile pärast Emir Kusturica filmi "Elu on ime" esikat (see oli tõesti üks väärt muuvi) sai siis ööhakul kodumajja purjetatud. Jesver, terve Eestimaa on kui üks lumepõllundus. Aga vähemalt on meelelolu jõululik. Ihihii, trallalallaa. Ah jah, nüüd siis piparkoogid.

21.12.04

Appi! Annely alustas täna TV 3 ilmateadet seesuguste sõnadega: "Vaatajate soovidele vastu tulles alustame täna tsüklonitega..." My god, kui palju neid vaatajaid on, kes niutsudes telefonitoru haaravad ja Annelylt tsükloneid paluvad :) Ja mul on tunne, et ega Kats mind enne rahule jäta, kui ma olen siinkohal tema tütretirtsu ja talve nende sünnipäevade (viimane neist tegi silmad lahti täna ometi ju 14.43) puhul õnnitlenud. Noh, langetagem siis kurbuses pea... Ja, nagu Meeli just äsja hirmunult õhkas: "Masendav, jõululaupäev on juba üleülehomme!"
Ma võtsin ette iseeneselegi uskumatuna näiva töö - aasta lõpus võiks oma inbox'i tühjaks rookida. Mis siis, et ses on kokku mitmekümneid gigasid pilte ja muid faile ning et kokku on neid ligi 12 000... Aga ma olen usin! Homme teen töölaua ka korda. Justnagu hakkaks töölt lahkuma :) Päevatoimetaja läeb lolliks omamoodi: lehemakett 22.12 on uue versioonina saanud nimeks 22.13. Hmm, pärast detsembrit tuleb imbimber (sorry, kõik Imbid, nothing personal!)?
Mulle tundub, et vahet pole, kes on Tallinna linnavalitsuses parasjagu "prahti riisumas", pressiosakond hiilgab ikka ja jälle vaid idiotismiga. Palun, siin homne pressiteade: "Homme on lumetormist tekitatud liikluskaose aastapäev." Jepp, tulge kokku ja lakkuge end selle puhul täis, tõepoolest. (Minu söakus on tingitud tigedusest Eesti Energia peale: need ahvid suutsid oma elektritõrgetega arvuti täiesti pange jooksutada. Ei, muidugi pole see nende asi, et mõned ka tööd teha tahavad või et koduelektroonikat millekski muuks kui tolmu kogumiseks kasutavad (selgituseks vt tänane Postimees).

20.12.04

Aargh (see oli haigutus), jälle va esmaspäeva varahommik. Teate, võrreldes Tallinnaga on Tartus tõeline jõulumaailm. Heeh. Hea, et talvesaapad jalga panin, muidu libiseksin praegu vist küll Emajõkke... :)

17.12.04

No nii, now it's official! Täna öösel nägin hallukaid ja pidin seepärat kolm korda öö jooksul üles ärkama. Appi - ma ei hakka nimesid nimetama, aga ma mõrvasin unes oma parima sõbranna. Hommikul saatsin kohe sõnumi ja küsisin, kas kõik on ok! Saate te aru - ärkad üles, hingad kergendatult, jääd magama ja näed samast kohast lihtsalt filmi edasi. Ja nii kolm korda. Maa-seeen-daav. Aga esmaspäeval lähen teen selle va sanitaarremondi Tartus läbi. Eks siis paista, palju ma neid jõule näen. Igatahes on see salapärane "miski" pool toimetust vallanud. Appi-appi.

16.12.04

Oh, ma vaene vanemateta laps ... :) Ajasin end täna vähemalt kodust välja ja teen nüüd tähtsat töönägu, sest väidetavalt ei ole organisatsioonist jätkuvalt mulle asendajatvõimalik leida. Hmm, ma olen nii ainulaadne ja kordumatu... Homme ei kavatse ma igatahes taas oma nägu näidata, sest hea see olemine küll ei ole. Aga selle asemel rõõmustan oma perearsti, kellele esmaspäeval viisakusvisiidi teen - kerge sanitaarremont käib asja juurde, kas pole? Ah, mis ma siin soiun - nädalavahetusel on nii palju üritusi, et ei ole siin midagi soiguda! :S Ja nüüd lähen perekonnaga sööma. Vat-vat, mina ei saa aru, mida need ajakirjanikud soiuvad, et üldse kedagi kätte ei saa... (siinkohal teeks ingli-nägu).

14.12.04

Kurat, kas saab ükskord koju või jaa, mul on nii s... olla, et lausa patt on kontoris passida. Tänane ilm ka eriti tuju ei tõsta, oleme ausad. Väkk. Oma perearsti juurde ka sõita eriti ei viitsi, eks maarahvatarkus - küüslauk, mesi, neoangiin - ja kõik muu juurdekuuluv ajab ehk ka esialgu asja ära. Väkk, väkk, väkk! Ma juba ähvardasin kolleege, et jään homsest ametlikult tõbiseks ja selle peale tuli nimesid-mitte-nimetada-kolleegi suust hale piuks, kes lunis mind jumalakeeli nädala lõpuni siiski tööl käima. Eh, ma saan ju aru, et teistel ka tööd palju ja et minu nikerdist keegi hea meelega enda kanda võta... Aga mina olen nüüd tervisemaniakk ja ei kavatse veel Liiva-Annuse juurde minna :) P.S. Ametliku kirja pealkiri Tallinna kirjade registrist: "Koidu ja Komeedi tänava vibratsioon". Hmm, paljutõotav.

13.12.04

Mõningaid filosoofilisi mõtteid tervisespordist:
  • Minu vanaema hakkas kõndima 5 km päevas, kui ta sai 60 aastat vanaks. Praeguseks on ta 97 ja meil pole õrna aimu, kus ta võiks olla.
  • Eelmisel aastal astudes terviseklubisse, raiskasin selle peale 4000 krooni, kuid ei kaotanud ainsatki kilogrammi. Pigem vastupidi. Järeldus -Ilmselt peab seal aeg-ajalt ka kohal käima.
  • Hommikvõimlemist peaks tegema varahommikul, enne, kui aju aru saab, mis teoksil.
  • Ma ei tee kummardusi, et puudutada sõrmedega varbaid, sest kui Vanajumal oleks tahtnud, et me seda suudaksime, oleks ta varbad paigutanud kehal tunduvalt kõrgemale.
  • Mulle pakuvad tõelist naudingut pikad jalutuskäigud. Eriti, kui neid teevad inimesed, kes mind tõeliselt ärritavad.
  • Mul on väga viletsad puusad, kuid õnneks, mu kõht varjab selle puuduse.
  • Sportides iga päev, lood eeldused sellele, et surres oled täiesti terve.
  • Ja lõpuks. Ma ei hakka jooksma juba sellepärast, kuna sellise tegevuse juures on oht, et alkohol võib klaasist välja loksuda.
Nüd od mun tappev nodu. Ei tea, kust see välja ilmus, aga igatahes mõtlen ma vargsi sellele, et jään lähiajal voodikoduseks. Ei saa kogu aeg ringi trööbata ja arvata, et nohu-köha närvidele käima ei hakka. Urr. Tänasida sünnipäevalapsi, Sveni ja Katsi tervitan ma siinkohal ka. Nädalavahetuse märksõnad? PM jõulupidu (uhuhuu, Kloostri Ait ning mainekas ja muidumega Angel, here we were!); Ooperifantoomi film, kuhu ma lõpuks ei jõudnudki; arrmsa-õe sünnipäev Tartus (vihkan küll bussisõite, aga seda toredam on kohalejõudmise ja kohalolemise rõõm); Meero Muusiku kontsert Vanalinnastuudios (Need Maikeni õpilased olid ikka väga lahedad tegeleased - mis peamine, nii mõnelgi oli selline häälematerjal, et hoia ja keela! Okei, helimees polnud küll su-gu-gi tasemel, aga, nagu Sussu ütles, nägin ma isegi päris head kontserti:)) ... Ja käputäis tööd, mis kulmineerus eile õhtul kell 10, sest Viimsi internett jupsis ning vajalikud lood ei tahtnud teps mitte kohale jõuda. Oeh. Ning "Trooja" ja "Las käia!" Selliste mahefilmidega võiski nädala lõppenuks kuulutada. Vat-vat. Nii, nüüd nuuskama!

9.12.04

Söömast tulles meenus mulle teisipäevaõhtune film Curzoni kinos Sohos, kuhu Kareliga sattusime. Just nimelt "sattusime", sest tegelikult pidime me hoopis teist filmi vaatama minema, aga seda sel päeval ei näidatud. Et oleks selge, siis Curzon on aastaringne PÖFF Londonis - Euroopa väärtfilmikino kett. Ja filmi pealkiri oli "Enduring Love", kus peaosades briti näitlejatipud Daniel Craig, Samantha Morton, Rhys Ifans, Alexandra Aitken, Susan Lynch, Bill Nighy, Andrew Lincoln ja paljud teised... Aga film ise - huuh! See oli ikka päris elamusterohke. Tjah, suurepärane rezhii (Roger Michell, Notting Hilli rezhissöör) ja operaatoritöö, aga stsenaarium (Ian McEwani romaani ainetel) oli lihtsalt tappev. Ehkki pärast oli sisemine soov kohe jooma minna (kunagi valdas mind sama emotsioon siis, kui "Das Experimenti" vaatamas käisime), soovitan filmi ikkagi. Ja siinkohal on mul siiras õnn ja rõõm saata tervisi Karelile ja Raivole, tänu kelle külalislahkusele oli mul võimalik Londooni laial reidil pisut peatuda. Mis siis, et voodikarkassil :)
Jo-o-gobella, jo-o-gobella, mõnus maitsev mustikas... Vaat see laul huulil ja veike õlle samuti, lendasime eile turbulentsitades Londonist kodumaa poole. Oh seda lõbu ja lusti :) Eile punase bussikuga New Crossist parlamendi juurde vurades jõudsin mõttele, et ega ambulance-tekstidega autost seal maal eriti kasu pole, sest liiklusummikutest pole ka kõvema sireeniga võimalik läbi murda. Hmm, milleks neile siis sildid emergency jne?

7.12.04

Täna on siis see tähtis päev, mil Jüri oma presentashjuunini jõuab. Aaargh... Kõlab haigutus mu suus - kohalik kell on pool 10 ja ma olen ikka veel vegga unine :) Aga - kerge karastav kümblus ja suund Notting Hillile. Vat-vat!

6.12.04

Trallallaa... Tagasi selles veidras paigas, mille linnaosa nimegi ma isegi ei tea. Igatahes on olnud tegus-nägus päev, täis toredaid (taas)kohtumisi, shoppingut-shoppingut ja lihtsalt olemist. Oh, ja ilm on vaieldamatult parem kui Eestis. Noh, mitte et ma ülbitseks, aga see on pigem sisekaemuslik nending. Lihtsalt - sinitaevast pole ammu enam nähtud, mistap on Green Park'is sännuka nosimine jummalast lõõgastav tegevus... Ühesõnaga, ega jutt niikuinii erilist mõtet ei oma, aga polegi lihtsalt võimalik kõike emotsioone väsimushetkel (kordan, vihkan ümberistumisi ja kõikvõimalikke muid vahejaamu) ju siia valada. Eks ma kunagi hiljem. Ma ei julge öeldagi, mis siin kõrval toimub - vastik pererahvas.. Appi, nad määrivad mind mingisuguste imelike kreemidega! Appi! Oeh. Aga tegelikult on tegu meeldivate ja sõbralike idaeurooplastega, kes segaduse hoos lihtsalt Londonisse tulid (eksju, Karel?).
Niisiis. Teadmiseks kõigile, et tegelikult olen ma täiesti elus ja olemas. Nüüd siis lõpuks ometi taas New Cross Gate'is... Ja vutt-vutt! magama. Et ei oleks homme mingit üle ja sisse magamist, sest kunas sa ikka Londonisse taas saad. Ööbussid on lõbusad - sellised uimased ja mittemidagiütlevat rahvast puupüsti täis. ihihi. :) Ööd, kallikesed.

3.12.04

Oih ja aih, on reede taas. Mõtleks, kuidas aeg lendab... Kuigi mul oli tunne, et see nädal ei saa kunagi läbi. Mulle meeldis Marise saadetud kiri: lisett (5.5 a) ytles mulle, et tal on p2kapiku mobiili number ja et ta on sellele juba 2 x helistanud ka. [Muhe ja sõbralik mühin tagaridades]. Ma peaksin temaga sõpsiks saama, siis saan ka päkakale helistada. Heeh. PÖFF algas - minust saab Egiptuse filmikunsti andunud austaja, seda ma luban :)

2.12.04

Naljakas, et "Rent" nüüd lõpuks ometi siia jõudis... Meenutuseks seik minu blogworldi alguspäevist.
dzhiisibell, dzhiisibell, hõiskasid eile tüdrukud amigos :) ja õigesti tegid, sest pidu oli tore ja plaat hea. Mulle meenub, et keegi rääkis eilsest Terevisioonist, kus Ines kurvastas, et oh, eesti keeles on nii nõme laulda ja üldse pole hea ja... Ning siis saabus särasilmne Tanja, kes teatas, et mis! eesti keeles on kõige lahedam üldse laulda, mis te seletate! Normaalne, eksju? :)

1.12.04

Päeva nael: "Andri, kas sa ei tahaks aidsipeole minna," päris üks kolleeg suitsunurgas. Tegelikult sain ma aru küll, millest ta rääkis (täna ju üleilmne aidsipäev siiski), aga kontekstist väljarebituna kõlab see ääretult kahtlaselt - peas hakkas film jooksma ja siis ma lõpetasin kohe selle minikomöödia ära. Noh, igatahes on pool tööpäevas juba tehtud... Piizut veel, ehkki see tõotab kõik üpris pikale venida. Täna on kujunduskahurid laetud ja kõik me passime siin südaööni :)