Anne Veski ja Madonna??? Aitäh, YouTube!

Midagi nii naljakat annab ikka otsida... :)



Ja oh seda, oh seda testide sadu... :)

"Terevisiooni" multikad ruulivad

Multifilmivalik, mida "Terevisioon" juba aastaid pakkunud, on minu arvates tõsiselt lahe. Nüüdki kuulub mu argihommikuse rutiini juurde lambamultika vaatamine. Ent minevikust meenub teisigi sheffe sarju. Lahe! :)

Metsa seenele, aa-uu-aa-uu-aa-uu!

Mõeldud-tehtud. Okei, tegelikult oli mõtlemise ja tegemise vahel päris mitu päeva (selles oli süüdi Reno ülivägatore sünnipäevapidu stiilis "Hey, you - Pudisoo people"), ent siiski suutsime end Verniga eile mobiliseerida ning õhtupoolikul põhjarannikule vurada. Nüüd on mul majapidamine männiriisikuid, pilvikuid ja puravikke täis. Eile vaatasin seda kapinurgal kõrguvat virna ja olin valmis pärast toredat korjeelamust need lihtsalt ära viskama. Aga ei - tuleb ära teha. Ostsin seks puhuks isegi ohtralt Santa Maria marinaadisegusid... Mnjah, vaatame, mis sest asjast saab. Ehk on mul ka abiväge loota (ehkki viimasel ajal on mul tunne, et mu eraelu eksisteerib vaid unistustes). Näete, siin on minu lemmikseen - tulge külla, teen praadi!

Okei-okei, ma sellest seenest siiski praadi ei meisterda... :) Kui sageli teil on üldse mahti olnud kontoriinimesena õhtuti linnast välja vurada ning lihtsalt niisama looduses patseerida? Ma ei mõtle suveaega, aga just säärast hirmmõnusat sügist? Minul pole selleks kunagi aega olnud. Võib-olla sellepärast meenuski film "Mehed ei nuta" (sry, minu viga!) ning stseen, kus doktor osoonimürgituse sai. Ega see seenekorje pole meelakkumine, see on väga väsitav töö: hoolimata sellest, et metsaalune on seentest lookas.

Pärast mõningast järelemõtlemist otsustasin, et proovin täna ise õnne ning hakkan seentega mässama. Kass oli niikuinii shokis, et majja mingid kahtlased nässakad ilmusid...

Hüvasti, Kaljo Kiisk...

Jah, muidugi võib igaüks rehmata - aeg tulla, aeg minna... Kuid kurbus jääb. Raivo Suviste ütles täna lihtsalt ja tabavalt - Kaljo oli Suur Inimene. Ja just sellisena jään mina teda meenutama. Puutusin temaga viimati kokku paari aasta eest, siis, kui Kaljo 80-aastaseks sai ning mil Postimehe tarvis üks muhe sünnipäevaintervjuu sai tehtud. Imeline, lõbus, särav ja ärksa meelega suhtleja, kelle seltsis ja jutte kuulates oleks võinud Uuel tänaval kinoliidu majas, pagedes krõbeda talveilma eest sooja koosolekutesaali, mitte pelgalt tunde, vaid päevi veeta. Nagu ta toona ütles: "Mis me siin ikka teietame, ma ju tunnen teid ajalehest küll! Ütle sina ka sina!" Ja nii ma ütlesingi, tundes iga küsimust esitades, justkui oleks teda kogu oma elu tundnud. Meenub katkend "Kevadest":

"Näe, sünnib siia ilma inimene. Tuli nagu suurele rõõmupühale. Tegi head, tegi endale; tegi halba, ikka kah endale. Ja võib-olla jäi ka palju tegemata. Võib-olla tahaksid teised temalt andeks paluda seda halba, mis nemad on temale teinud, aga kes meist teab, kui palju keegi kellelegi võlgu on. Aga üks on kindel - parem ise siit kurvalt ära minna kui teisi kurvastada. Sest see, kes meile järele tuleb ja ära viib, tema ei oota. Tema paneb käe meie õla peale ja ütleb, et: "Lähme siit ära, sest see aeg, mis sulle anti, on möödas."

Siinkohal kiitus Eesti Televisioonile, mis operatiivselt programmimuutuse ellu viis - äsja lõppes Ilmar Raagi omaaegne "Tähelaev" Kaljoga. Ning see saade, mil lõpetuseks Anne Maasiku Nipernaadi-lugu, süvendas seda adumatut aukartust ja siirast austust Kaljo ees veelgi. (Ehkki tänases "Paaris" antud usutluses suutis Raag koos Marko Reikopiga ikka päris palju tigedust tekitada: on ju tõesti veider kuulda, kuidas meediainimesed ennast meediast iga hinna eest distantseerida üritavad ning räägivad üldistatult ajakirjandusest kui millestki maha ja ära müümise eesmärgil teostatud produktsioonist, mitte sellest, et ka ajakirjanduse (mitte organisatsiooni, vaid loome) teevad luust ja lihast inimesed - neist väga paljud oma tööeetikast, haridusest ja professioonist tulenevast vastutusest teadlikud. Või sellestki, et nemad - teleinimesed - ise on samuti ajakirjanduse osa. Aga see selleks. Praegu. Sest SL Õhtulehe müügiloogikal ja teemal "kes tappis kelle koera" ei viitsi sel tunnil tõepoolest peatuda. Selle asemel lugege nende endi ajakirjaniku sissekannet. )

Aitäh, Kaljo!

Selle pildi tegi Toomas Huik sel detsembrihommikul, mil Kaljoga intervjuuks kohtusime.

Mul on Piinlik24.ee

Ma ei oska enam nutta ega naerda sääraste uudiste peale, mis räägivad justkui millestki... Aga samas ei räägi mitte millestki. Peaks aretama välja uue ajakirjandusliku zhanri, uuriv-järledava kõmuajakirjanduse. Miks neid uudiseid üleüldse avaldada?

Angelina Jolie kõige rajumad peopäevad on möödas, kuid naine rääkis intervjuus ajakirjale Cosmopolitan, et ta on maganud vaid nelja mehega.

Biseksuaalne näitlejanna käib praegu Brad Pittiga ja nad kasvatavad nelja last, kellest üks on nende bioloogiline tütar, kirjutas entertainmentwise. Kõmuväljaannete hinnangul on Pitt seega kindlasti üks meestest, kellega Angelina on voodirõõme jaganud.
Naine on käinud ka Billy Bob Thorntoni ja Johnny Lee Milleriga. Nii jääb saladuseks ikkagi neljanda mehe identiteet.

Selline uudis meenutab mulle "Nukitameest": "Kõigepealt jagame ära, siis vaatame, kas üldse üle jääb! Või äkki on puudu!" "Mis mõttes, kui jagub?" "Mis mõttes, kui üle jääb?" "Kui alguses oli kõik siin ja nüüd on kõik puudu, siis kuidas ei jagu?" Appi! :)

Natuke nalja kah. Enda aadressil. :)

No, meie igaesmaspäevast lugemisleiba anna meile Just! Sedapuhku siis on otsustatud minu ja Elise kanditatuur seada üles Eesti metsikuma peolooma tiitlile. Cool! Ellar, me võiksime seda tiitlit jagada ning kahekesi mõnusalt kaks kasti vahuveini pintslisse panna. Mis see siis meile, loomu poolest metsikutele peoloomadele ära ei ole! :) Wi-wa-wi-wa-wee!

Great! Our local gossip magazine Just! has decided to nominate me and my dear friend Elis to compete for the title "The wildest party animal of Estonia". We should both win the competition and drink the two boxes of champagne that will be given for the winner. :)

Elton-san käis Baltikumis

Nüüd on siis need Elton Johni kontserdid nähtud. Mis seal salata, Eesti oma oli märksa vungikam. Publikul on ikka tähtis osa: tuimad lätlased meest nähtavasti käima ei suutnud tõmmata. Eestis oli ikka teine tera. Aga võib-olla oli ta lihtsalt lätlaste peale pahane - kuuldavasti jäi ta seal oma nõutud eskordist ilma (polevat see suurus, teatati) ning hotellgi ei meeldinud. No mine võta nüüd kinni. Igatahes jäin reedel ööst ja unest ilma (pidu oli igatahes suu-re-pä-ra-ne!), mistap olin kogu laupäeva nagu pahur zombie. Ja tulemuski kohe käes: unist kassi ei tohi kiusata, hakkab urisema ning võib isegi hammustada. Inimene (ma ise, see tähendab) ka ei õpi kunagi.

Panen siia hoopis oma tagasihoidliku money-shot'i (okei, raha ei anna mulle selle eest tegelikult vist keegi), millel näeme, kuidas vanameister pelgalt kolmekümne sekundiga lavalt lahkus, autosse supsas ja minema uhas.


Now I've seen both of Elton John's concerts in the Baltics. Talking about the show, it seems that the key factor is the audience. In Latvia, people were quite numb. In Estonia, people loved him. But as I didn't sleep on Friday night and decided to go to the party, I was awfully tired on Saturday. In this condition I sometimes can be a horrible person. Well - I was yesterday. Sorry! Instead of wining, I'll show you the money-shot I made at the backstage of Riga Arena. It took only 30 secs to leave the stage, get into the car and leave the building. It seems that he didn't like Riga that much - he didn't get the escort he demanded and he didn't like the hotel. Oh, what to do... :)

Vähemalt tervitab Riia päikesega

Tõesti-tõesti, see wifi oli bussis tõepoolest vaid hetkeks. Juba jõudiski tuju heaks minna, et mõelda - kodumaine bussiliiklus on juba nii üliarenenud, et aja tüütult pika bussireisi ajal muretult tööasju... Mnjah, eks telefoni teel oleks seda võinud ju teha, ent milleks!? Nii logisesingi viis tundi lõunasse ja avastasin end nüüd imeilusa ilmaga Riiast. Need, kel lähiajal (või lähiaastail?) Riiga asja, jätke meelde - Riia ehitab! See tähendab, et sisse- ja väljasõidud on kuhugi võpsikusse suunatud ning lubatud saabumisaegadest hoolimata ei jõuta õigeaegselt kohale (masendav on see, et Eurolinesi buss sõidab seda 300 kilomeetrit 5 tunniga, mis teeb keskmiseks kiiruseks siis 60 km/h. Mida roomamist!). Ent kui see teedevõrgustik siin kunagi valmis saab, annab linna Tallinnale laksti! silmad ette. Huvitav, miks lõunanaabrid märksa ettenägelikumad tunduvad. Meil aga lapitakse mingeid jaburaid teelõike (rääkimata ühistranspordi eelistamisest, eks) ning arvatakse, et eks neid autosid jääb kampaaniate korras ikka vähemaks. Pa-a-lun!

Hotelli imearmas vastuvõtupiiga tegi kõik formaalsused ilusti ära ning teatas siis kergelt peaga nõkutades, et aga andke andeks, teie toaga läheb veel aega. Nelikümmend minutit. Nüüd suren hotelli lobbys ja ootan caipirinhat. Sest mojito jaoks vajalik münt on ju otsas. :)

I just arrived Riga and learned that this city is definitely thinking seriously about the future. In Tallinn you could only see some minor reconstructions in traffic but it seems that our southern neighbours now how to handle their traffic jams in the near future. I'm also wining about the reception lady of my hotel who surprised me with the fact that I have to wait for 40 minutes to get the keys of my room. What a service! :) The best is to relax in the lobby and drink some caipirinhas as I couldn't order mojto - they have run out of mint!

Ekspressbussi wifi?

Huvitav, kas Ekspressbussi wifi jääb minuga kogu tee Tallinnast Riiga või on see üksnes bussijaama eripära? Sõin äsja hamburgerit, mis nüüd üles tulla ähvardab... Palju õnne! :)

Nip/Tuckil on isegi helgeid hetki

Ma tavaliselt "Nip/Tucki" ei vaata. Või tegelikult - ma tavaliselt kunagi ei vaadanud. Nüüd olen miskipärast seda jälgima hakanud. Tõenäoliselt sellepärast, et satun pidevalt kokku nendega, kellele see überkreisi sari miskipärast meeldib. Täna jõudis Kanal 2 neljanda hooaja lõppu. Nii kaua läkski aega, et avastada sarja lõpust midagi eriti vahvat. Üks tore lugu. USAs kaifivad sarja fännid seda, et tegelased ise teevad lipsync'i, mina olen aga rohkem laulu sõnumist sisse võetud. Lahe! Mis siis, et kurblik - ikkagi lahe. Headele inimestele, nendele, kes veel arvuti taga passivad, ütlen aga head ööd! (Heh, see tuletas mulle meelde ühe kolleegi tänase küsimuse - et miks Hip! just Hip! on. A vaat ei ütle!)

The Submarines "Brighter Discontent"

Got a brand new roof above my head
All the empty boxes thrown away
I rearranged the place
A hundred times today
But the ordering of objects
Couldn't hide what's missing

All these things should make me happy
Make me happy to be home again
All these things should make me happy
Make me happy to be alone again

Got myself a bottle of red wine
Got a night of nothing else to do
I think I might know
What I really want
But is a brighter discontent
The best that I could hope to find?

Got a big black television set
Now I can watch just what I want
But I'm here staring up
At pictures on the wall
And where are you,
You're still stuck inside them all

All these things should make me happy
Make me happy to be home again
All these things should make me happy
Make me happy to be alone again

But love is not these belongings
That surround me
Though there's meaning
In the memories they hold
A breaking heart in an empty apartment
Was the loudest sound I never heard

Got a desk I'll write myself a note
Pretending that it came from you
On hotel stationary
From the time we first met
Whatever I can do cause
I won't throw my hands up yet

All these things should make me happy
Make me happy to be home again
All these things should make me happy
Make me happy to be alone again

But love is not these belongings
That surround you
Though there's meaning
In the memories they hold
A breaking heart in an empty apartment
Was the loudest sound I never heard

Well I'll be find if
I dont look around me now
Too much for what's gone
If only I can wait here just a little while
And let time pass in my room.

Näe, Britney Spearsil on üks fänn ka!

Uskumatu, mida tänapäeval internetiavarustesse ei panda. Sellal, kui kogu maailma kõmumeedia võtab oma tutti välgutavat Britney Spearsi aasida, on keegi tema (ainus?) fänn riputanud YouTube'i emotsionaalse kaitsekõne. Vaesekene. Aga sellest on tõesti raske aru saada, ons ta nüüd naine või mees...:)



11. september läks rahulikult. Kui mitte arvestada seda, et Tiina lahkumisega on vähemalt minu jaoks üks tore ajastu läbi saanud. Kahju. Ise üritan ootamatult saabunud tõbisusest hoolimata reipalt tööd teha... Ja tõttöelda on täna juba parem - võib-olla on see tänu Coldrexi Bronchole. Yuck! Aga võib-olla ka tänu sellele, et ma ainult magan... Muide, mul on tunne, et praegusel ajal pole ühtegi töökollektiivi, kus keegi ei köhiks ega nohiseks. Sügis saabub. Lisaks sellele, et õues on külmaks kiskunud, pole majades veel ka kütma hakatud. Tulemus? Rõskus ja niiskus igal pool. Brr...

Kes on harilik koolikatsuti?

Nädalalõpu meeleolud pressivad ka meie töökasse kollektiivi. Äsja arutasime, mis asi võiks olla "katsuti", mis Tartust Nõlvaku perearstikeskuse lähistelt võpsikust leiti. Mul oli selle sõnaga täna hommikul eetris puterdades ikka parasjagu probleeme (hmm, ka sõna "parasjagu" sai nöögi osaliseks, sest pidin ju teatama, kuidas Luciano Pavarotti on parasjagu surnud... silly me!). Ning eks siis viis jutt viimaks sellele, et on olemas selline amet nagu 'harilik arst-katsuti' ning on olemas ka 'valgepõsk arst-katsuti'. Teda näeb harvemini, sest see on öise eluviisiga tegelane. Edasi tuli juba 'harilik koolikatsuti' - tema tegeleb kevadel sisseastumiskatsetega. Aga kui öelda näiteks 'täpiline kooli kommikatsuti', siis on tegemist kooli nurga taga lapsi piidleva perverdiga. Ah...

Vahva mees, tal palju juttu...

Vahva mees, tal palju juttu,
räägib rohkest', räägib ruttu.
Vestab kokku kõik maailma,
ehkki jutt on mõttest ilma.

Haa-haa! Mulle meenus üks ammune valentinipäev, mil klassiõed kõigi klassivendade kohta luuleread kokku kirjutasid. Ning see luuletus siin käis minu kohta! :) Ma olen päev otsa itsitanud. Ning veel - aplaus ja lilled Tuulile, kel täna oli eetridebüüt. Ja ta oli väga tubli! (Tõsiselt objektiivne hinnang, eksju!) Ning siinkohal viitan videot, mis tänases "Terevisioonis" paljudele silma jäi. Tegu on ansambliga Bat for Lashes ning laul "What's a Girl to Do".



Ja veel "toredaid" uudiseid. Kõmuveeb elu24.ee on leidnud väga "olulise" uudise, milles kirjutab järgmist:

Kõmufotograafid tabasid Luke MacFarlane'i ja Wentworth Milleri koos jalutamas - alguses üritasid mehed piltnikke vältida, kuid mõne aja pärast nad lihtsalt naeratasid ja jalutasid rahulikult edasi. Päeva alguses käisid 35-aastane Wentworth ja 27-aastane Luke Kinkos ja seejärel jõid nad Starbucksis kohvi, kirjutas justjared.buzznet.com. Samuti külastasid nad pisikest galeriid. Luke'i endine kallim oli seriaali «Grey's Anatomy» staar TR Knight.

Lahe - piisab sul ükskõik kellega, ükskõik mis kohas mõnest piltnikust mööda jalutada ning kohe saad paariks. Näiteks meie moodustame Katsiga juba ammu paari - jalutame õhtuti Stockmanni toitu valima. Kuradi kapiabikaasade värk. :)

Sügis käes ja traktorist ei saa välja traktorist!

Midagi pole parata - suvi on otsas. Viimastel päevadel on õhku siginenud saabuva sügise, halla ja vananenud lehtede hõngu. Sügi-i-s! Muide, täna täpselt 10 aastat tagasi läksin ma ülikooli. Jestas! Varasel hommikul muid mõtteid ei mahugi pähe. Peale selle, et viimane nädal on taas töötähe all läinud ning et raadioeetriski tuleb tagasi olla. Lõbus! Head uut kooliaastat! Eriti Markkole ja Susanile, kes taas ülikooli lähevad. :)