Kurat, kaua võib tööl istuda! Tramp-tramp, nüüd lähen lihtsalt minema ja jätkan homme. Ausõna.

Ärge imestage, kui homme kuulete uudiseid sellest, kuidas Eestisse saabunud NATO hävituslennukid vihmavarju taha takerduvad. Ikka selle va NATO vihmavarju, noh. Esimene aprill läheneb meeletu kiirusega ja tööde kuhi ei vähene taas. Vastik-vastik :)

Ma küll kangesti tahtsin eilsel Liina T sünnipäeval siinkohal oma päevakommentaari lisada - aga noh, kus sa jõuad, kui varahommik kulub telefantoom Voldemar Lindströmi telemaja keldritest otsimisele ja päev sellele, et tõestada, et nii varaseks ei tohi lihtsalt deadline'e nihutada. No, ei tohi noh. Päeva lõpus võtsin end kätte ja jalutasin Annele külla. Pean tunnistama, et elustiiliga jala-ei-käi-ja-vett-ei-joo pole lihtsalt võimalik seda kesklinna agulitesse peitunud rahvusromantilist tänavat (on ju hästi romantiline seal pargikese ja puude embusesse peitunud tänavakese peal patseerida, kui kevad on õhus ja tuju on hea) üles leida. Ei ole! Ma olen ju alati taksoga sinna saabunud. Vaat' siis nüüd, mida see mugavus tähendab. Ootamatult leidsin ennast Invaliidi tänavalt ja olin tupikus. Päris jaburnaljakas oli iga minuti järel Annele helistada ja pärida, et ega ta oma majaga kuhugi ära pole kolinud juhuslikult või on tal aimu, kus Invaliidi tänav asub...
Ja - paanika! fiilipsi kooliteevee makk tolmub Annel ahju ääres. Appi! Minu üllameelse süda muidugi tõmbas krampi ja valas verepisaraid, nähes meie kunagist trofeed, kelle hiilgeajad jäävad küll... 12 aasta taha, niimoodi nukrutsemas ja tolmu kogumas! Enam-vähem 12 aasta taha on jäänud ka selle viimasedki nupud ja muud osad. Ja see maksis omal ajal 299 demmi. Jah, mitte 799 demmi, nagu ma ennist mäletasin. Valuutapoest ja puha. Ah, mis ma ikka jauran - kes teab, see teab, millest ma räägin. Ja pärast, kui vein oli joodud ja ciabatta (huvitav, kuidas seda kirjutatakse) söödud, jaurasin Urmasele külla ja vaatasin üle tema toredad süsimustad rulood roosakaslilla seina taustal. Päris tore. Nüüd, kui olen avastanud end kroonilise mölapidamatuse lainelt, jään lihtsalt vait. :) Palju õnne, Marit.

Tere tulemas NATOsse, pizikene Eesti - 40 minutit tagasi me siis nüüd liitusime. Või midagi sellist. Aga palju kentsakam on delfi.ee uudistejärgnevus: "NATO lennukid jõudsid pärale (42)" on esiuudis, millele järgneb "Vene kindral: NATO lennukid tuleb alla lasta (194)". Ja seepeale "Venemaa vibutab tuumarusikat (82)". Nalja hakkab siinmail nüüd saama.

Uued ja värsked ideed tänasel kaunil kevadpäeval. Väljavõte kirjast: "[See] kolumnimõte ruulib täiega!!! Teeme nii: mina alustan Trügijas kolumni pealkirjaga "My unbelivable poor sex life: compared to my friends who always fuck like animals on Discovery channel". [--]" Ma arvan, et sellel oleks menu.

Appi! Ma muidugi pean tänama siinkohal Katsi, kes võttis vaevaks mulle "Kodu kauniks" saate (?) veebikülje kätte juhatada ja seal rippuvaid majapidamislikke nippe tutvustas, aga see on juba liiast: Veinijääke on kaval jääkuubikutena säilitada. Siis saab neid tulevikus kastmete või muude roogade valmistamisel hõlpsasti kasutada. Kui ma tahan väga kaval olla, siis ma ei ostagi veini, sest ma pole eales kuulnud veinijääkidest. Ega ma mingit peeti siis ei soeta, et äkki on halb ja siis lükkan selle supi sisse... Jesver, millega inimesed ikka tegelevad. See on päris lõbus sait.

Kuigi ma suhtlusvaeguse all ei kannata, on meeldiv kuuluda ettevõtmisesse, mis ennast veel beetaversiooniks kuulutab. Tegu Google'i-põhise suhtlusvõrguga Orkut. Huvitav, miks sel selline nimi on. Henrik teab sest kindlasti täpsemini rääkida, ma veel õpin ametit.

Uhh, esiteks ei saa ma veel sellest kellakeeramisest sotti: magama minnes õieti und pole ja üles tõustes on meeletu uni. Segane värk. Eile alustasime kevadpuhastusega. Läksime poodi, tegime puhastusvahendite leti tühjaks ja asusime kraamima. Kõige tüütumad vidinad on vannitoa kroomitud kraanid ja torud, kas teate. Ma peaks käivitama puhastusveebi ja siis seal majapidamislikke näpunäiteid hakkama jagama. Või siis sealt lugema. Ja kui seesugune juba olemas on, siis - ärge hoidke vaka all, andke mulle ka teada. Nii - ja siis veel: täna hommikul kaebas Smaug mind loomakaitsesse. See oli küll unes, vahetult enne üles ärkamist, aga ma ei saanud midagi parata sinna, kui unes nii tõetruu näis, et ta mulle ühe külla tulnud tegelase täis laskis. Ja kui ma teda siis taga ajama hakkasin, helises äratuskõne, registreerudes unes kui Smaugi kõne loomakaitsesse. Selline kentsakas esmaspäeva hommik, niisiis. Palju õnne, Lennart Meri.

Brr... kevad tuleb! Uimerdasin tänasel erkpäikeselisel hommikul meie kvartali külapoodi, et pannkookide tarvis mune ja piima osta. Armas oli aga see, et poriloikude vahel hüpates lähenes kaubanduskeskusele (siinkohal on see mõistetud siiski kui huumor, sest Kreutzwaldi tänava keldreisse peituvat (mis siis, et kahest poekesest koosnevat - ühes saiakesed, teises piimatooted) Ristikheina shop'i on väga kohatu siiski keskuseks nimetada) Illari sõbranje, kel samuti pannkoogipäev unehämarate pilkude vahel mõlkus. Nii me seal siis tiksusime ja rabasime paremat tavaari, üks mõne minuti eest ärganud, teine paar minutit varem silmad lahti saanud. Tõeline külapoe kogunemine, noh! Varsti tuleks poevestlustega järgmisele tasemele areneda ja hakata uurima, kuis lehmad-sead elavad ja kas naabri-Ants ikka käib viinapudeliga tanumi peal kakerdamas. Ehh, ega mina ju ei tea, mida nad seal külapoodides räägivad ja ma kohe vabandan, et siin stseeni stereotüpiseerida üritan, aga - ma vähemalt püüan olmet aduda... Ja hiljem promeneerisime Kadrioru kevadporistel tänavatel ja kujutasime endid elama ette neis naljakates majades. Mõned olid päris toredad, tegelikult. Aga kui mõni majahärra on üritanud kokku ehitada puitseinad, krohvpinnad ja tükati telliseidki, siis seesugused monstrumid võiks siiski kuhugi katsepolügonile jätta. Ehitajate kooli omale, ma mõtlen. Presidendile ei viitsinud me nüüd just külla minna, aga luiki ajasime küll kui tikutulega taga. Need vaesekesed olid kõik avamerele lennanud ja üritasid kajakapättide tormlemise ja kraaklemise vahepeal headelt inimestelt süüa ampsata. Eh, mina väga hea inimene ei olnud, sest mul polnud midagi peale pooliku Marlboro Lightsi sigaretipaki neile pakkuda. Teinekord peaks pätsikesed taskusse peitma - mine sa tea, kunas näljast nõrkevat pardiperet või luigepaari kohtama juhtud. Natukene see kevadine päike mulle ikka mõjus küll, sest ma kippusin Narva maanteed Pariisi läbiva Rue de Rivoliga võrdlema. Teate ju küll, see suur shossee, mis Bastille'i ooperimaja juurest Concorde'i väljakuni ulatub... No, hea küll, polnud päris täpne võrdlus, aga hetkeks mulle siiski tundus, just nagu... :)

Hip-hip. hurraa! Mu päev hakkab selginema-a! Eile oli ometigi vaja ju Urmase roosakaslilla seina auks klaas tõsta. Maja on iseenesest sheff - selline kolmekümnendate futu - kaarjad seinad ja mõnusad rõdud. Mis siis, et Ummil vaid rõdu oli ja et talle kaarjaid seinu ei jätkunud (ma tean seda ju, Jarek!) Nüüd on noortepärase Noku-klubi hakklihakaste juba keresse keeratud ja aeg koju kobida. Et päikeselist laupäeva muuvidega sisustada. Ja üle ilmatuma pika aja sai ometigi "oota-ma-kohe-siis-tulen-sinna" Elisega jutustada ja ... üleüldse oli tore. Vott.

Pisukene veebivihje kõigile huvilistele. Unustage rate.ee, see on liiga keeruline tiinekate ajudele. Palju lihtsam on külastada lehekülge panemind.ee, et vaid lakoonilise "jah" ja "ei"-ga vastates valida, keda te tahaksite panna ja keda mitte. Üha lõbusamaks läeb siin kodumaisel veebimaastikul :) Ja kuna ma ei leia võrguavarustest oma tänast artiklit (siiski, just on üles pandud), talletan selle "Grease'i" arvustuse siin. Kel huvi, mingu vaatama. Et kumba või? Mõlemat :)

Kaitseministeeriumi keldris on avatud kommiliin, tundub. Kolleeg pakub NATO-nimelisi kaitseministeeriumi komme :) Alguses kommid, siis ... Mnjah. Tegelikult on tore, et taas on reede. Olen suutnud ühe suure tööalase leppimiseni jõuda ja see on hea. Ja nüüd siis märgin üles mõningaid meie jaburaid inserte (teate küll, need on need lisalehed PM-i vahel, mis peaks olema lahti volditud ja ilusasti vahele sätitud, aga et meie trükikoda on omade vastu kuidagi eriti imelikuks läinud, siis need lihtsalt visatakse lehtede vahele): Siiliga serviti, näiteks on päris huvitav keskkonnaalane insert. Või siis Põllult põske, mis pajatab meile riigi viljasalvedest ja kõigest muust põllunduslikust. Ma arvan, et alliteratsiooni-assonantsi teemat võiks jätkata. Siinkohal teen ettepaneku kultuuriministeeriumile või mõnele muule pärimusmuusikalisele rühmitusele tegeleda väljaannetega, mille nimed kõlaksid kui Kannel kaminasse, Akordion aknasse, Lõõts lõkkesse ja palju muud toredat. Te võiksite seda loetelu jätkata, oleks päris huvitav ju. Hmm, ja lisage kindlasti ka, mis valdkonna väljaandega võiks tegemist olla. Ihihi. Praegu laulavad mulle kõrva Yoko ja John... Midagi jõuludest. Noh, oli ka ülim aeg. Kas te teate, et homme läheb taas kellakeeramiseks. Oeh. [UPDATE: Kats lisas loetellu nimetusi: Laudast lauale oleks loomakasvatajate erinumber, Paugust pasunasse – tänavakaklejate hääletoru ja Tüübel tümaks – ehitajate AÜ seinaleht.]

Maris on nii armas. Noh, ma suisa pidin seda ütlema. Kiri Londoni avarusist: "siin on nii iglismaa kui veel olla saab. m6ni ime, et nad vanni armastavad - ainus lootus, et see r6skus kontidest kaob. tuleb vaheldumisi rahet ja vihma. aga 6lle saab mugavalt peast 2ra kui taksoga kiiresti valel pool pubist koju kihutada. orwell park schooli ees oled sellest t2itsa kaine, sest nii jube on niimoodi juht valesti roolis s6ita. kersto koolis on lapsed vaheajaks k6ik koju l2inud, nii et kes see muu kui jane eyre seal qqsiti suures vannitoas kolistab..."

aaaaaaaaaaaaaaappppppppppppppiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! Kõige paremini iseloomustab minu praegust seisundit lihtsalt "Moulin Rouge'i" soundtracki teine plaat. Midagi rõõmustavat seal, uskuge mind, nüüd küll ei leidu. :(

Pean selle siinkohal üles tähendama. Sain eile sms-i. Tundmatult numbrilt. Ja tundmatult inimeselt. Aga sisu oli lõbus - mis siis, et tõenäoliselt mitte mulle suunatud: "Tere Aleksander, ootan täna siis maili peale teksti mille kirjutasite. Sirje luges ja naeratas, väga hea" aitäh ette Minni"

Huvitav, kas see võiks olla päevakohane kodulehekülg, nn pihibloog. Uskumatu, millega inimesed tänapäeval ei tegele... ;)

Ja kaks väga olulist asja - ma ei osta kunagi Tartu Õlletehase pirnilimonaadi, sest koolinoorte peo sponsori agaruse tõttu on mul soontes vere asemel just see sama limpamõdu. Oo! Ning, ehkki ma ei ole kõnekaardi POP! sihtgrupp, on mul tunne, et ma peaksin selle endale ostma. Juhhussussuu! Kuulake laule (e r i t i vene keeles) ja laulge ise kaasa :) Kui seda ikka söögi alla ja peale niivõrd palju kuulatud on, siis - ükskord peab ju reklaam mõjuma, noh!

Argipäevil me planeedil
juhtub üht-teist maagilist
ega seletada keegi
kõike täpselt saagi vist.
Aga kui su ukse taga
luurab pultrapunt - kop-kop!,
julgelt võid neid tervitada:
"Stopp! Mind kaitseb võimas POP!"

POP ei ole teha poppi,
tuimalt ringi mütata -
POP on siis, kui tarvis, appi
sõpradele rutata!

POP on lahe olemine,
POP on sõnum sõbrale,
POP on teate tulemine
üle kauge maa ja vee.
POP on see, kui sulle messe
saadab tuttav poiss või pliks.
POP toob teateid mobladesse,
öeldes, kes ja kus ja miks.

POP ei ole teha poppi,
tuimalt ringi mütata -
POP on siis, kui tarvis, appi
sõpradele rutata!

POP, kui pobzid üle mere,
teisi nõuga aidates.
POP on see, kui hüüad tere,
oma sõprust näidates.
Ohtu sattudes parooli
tuleb teada - see on POP!
POPid koju, POPid kooli,
siis on maa peal kõik tip-top!

No nüüd olen siis suutnud mõnda aega vait ka olla. Peaks endamisi vaikimisrekordeid püstitama. Nagu omal ajal "Kooli TVst" rongiga tagasi Tartu poole sõites, kui klassijuhataja umbusu peale kogu tee vait olin. Heeh! Ja rong, oo, see meenutab mulle laupäeva varahommikut, kui Koolitantsu poole sai pealinnast kimatud... Väikese vihjega - rong väljus kell 6.34. Nii ei olnud reede õhtul lihtsalt mõtet magama minna ja Vanemuises veedetud laupäevak oli kui delirium tremens. Lisaks sellele oli veel hästi tore ka. Aga uni - oo, seda une. Saladuskatte all võin selgitada, et sõitsin pühapäeval Tallinna tööle ja pärast mõningast mõtlemist sõitsin õhtul Tartusse tagasi. Et Shkoljnõi Tanets väärikalt lõpetada. Ja täna hommikul, niisiis, läbi lörtsi, vihma, lume ja tuisu pealinna tagasi... :) No, aga kes on öelnud, et peab normaalne olema? Hmm...

TALLINN, 17. märts, BNS - Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on Tallinn avalikus suhtluses kriitikale avatud ning linn kavatseb ajakirjanike pöördumisele kehtiva korra järgi vastata.
"Kuid see on piinlik lugu, et paljud ajakirjanikud ei söandanud pöördumisele oma nime alla panna, miks nad pidid seda tegema anonüümselt," küsis Savisaar.
Üle 40 ajakirjaniku saatis teisipäeval Tallinna linnajuhtidele avaliku kirja, milles nad taunisid Tallinna avalike suhete teenistuse propagandamaigulist suhtlusstiili.
Pöördumisega on ühinenud üle 40 ajakirjaniku Eesti Ekspressist, Postimehest, Eesti Päevalehest, Äripäevast, BNS-ist, Kuku raadiost, Eesti Raadiost, Eesti Televisioonist, TV3-st ja Kanal 2-st, neist oma nime oli alla kirjutanud 12 ajakirjanikku.
Tallinna avalike suhete direktor Allan Alaküla ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et ei näe kriitika taga muud kui Tallinna avalike suhete teenistuse head tööd.
Alaküla sõnul on Raepressi töö loonud olukorra, kus suured lehetoimetused on hakanud kasutama lugude põhjana Raepressi uudiseid ja BNS on oma uudistemonopoli kaotamas.
Ta märkis ka, et Postimehe peatoimetaja süüdistas teisipäeval ilmunud arvamusloos teda erakordse süsteemi ehitamises, kuigi see on maailmas väga levinud.
Alaküla nentis, et enamikku linna ajalehti küljendatakse ja trükitakse samas meediakontsernis kus Postimeestki, Tallinna telesaateid teeb Kanal 2 ja Raepressi uudiste eetriaegagi ostab linn sama kontserniga seotud Kuku raadiolt.
"Linn leiab vajadusel kindlasti ka võimaluse oma saateid ja lehti mujal teha," sõnas Alaküla.

Oo, me saime uued toolid! Uskumatult helesinised ja puidust käetugedega. Ja kiiguvad nagu võrkkiiged. Nüüd algab prooviperiood, kas need ka vastu peavad. Sellest sõltub, kas maja valatakse uute tabukatega üle või visatakse ikkagi prügimäele. Uudistetoimetus on test-group. Lõbus. Hakkan nüüd kiikuma.

Ja - jätkuvalt - see vist ei unu kunagi, et täna on kunagise klassijuhataja Sirtsu sünna. Pljuone.

No nii - pärast seda, kui ma olen kombetult ära unustanud Illari juubeli 15. märtsil, ei tohiks ma üldse enam siin kirjutada, vaid kodus istuma ja häbenema :) Noh, hea küll, nii hull see muidugi ka ei ole, eksju. Sest suuri numbreid ei olegi hea meelde jätta, näiteks minu vanus lõppeb igaveseks 19-ga, leppisime omal a'al Elisega niimoodi kokku. Mnjah, me leppisime muid asju ka kokku, mistõttu ma ta vara nüüd ootan... Noh, kui ma just enda oma talle ei pea andma... Aga see ka selleks. Täna on Pätriku päev, rohelise õlle päev ja tavaliselt-nii-Tartu-päev. Esimest korda tundsin tööle tulles, kuidas päike kukalt küpsetas. Kevad!

Põhimõtteliselt võiks siis nüüd tööpäeva taas sulgeda. Nagu toimiku, ühesõnaga. Eilne naasmine Tartust oli üpris kõhedusttekitav, sest Tallinna-Tartu maantee oli avariisid lihtsalt täis. Ei olnud meeldiv ja kiirus langes märgatavalt. Lörts-lörts-lörts. Aga Tartu oli armas nagu alati. Eriti tõik, et kogu Wilde vinoteegi veinitagavara sai Paavo auks ära joodud. No, hea küll, üks pudel jäi alles ka. Aga - jäta meelde, et 13. märtsil on Paavo ja Imre sünnipäevad. Nagu see tõikki, et homme on Nele L-il ja vanaemal praasdnik. Palju õnne.

Us - tra-lal-la-laa-laa-la. Ti - tra-lal-la-laa-laa-la. Men - tra-lal-la-laa-laa-la. Ko - tra-lal-la-laa-laa-la. Us-ti-men-ko, Us-ti-men-ko. Keegi kodanik kolleeg saabus kohtusaalist, lauluviis suus. Et arusaadav oleks, laulge kunagise vene lastefilmi "Buratino" tunnusviisil :)

Kas te teadsite, et "Plaster of Paris" on kips? Mina küll ei teadnud. Õues on kevad, aga mul on meeletu uni. Ja töövirn liht-salt ei vä-he-ne! Vastik-vastik-vastik!

Oo, milline väsitav päev. Hommikul kell kaheksa üles ja vurr-vurr meediakonverentsile Salmesse. Iseenesest tõepoolest hariv ja mõtteid tekitav päev. Aga et ma nüüd lõpuks tiirudega tööle olen jõudnud, küljed trükki olen andnud, siis ma lihtsalt ei jõua praegu enam analüüsida kõiki neid Joel Steinfeldte ja teisi tegelasi, kes konverentsi lõpp-paneelis sõna võtsid... Oeh. Ma siis nüüd lähen ja lahkun horisontaalsesse asendisse.

Ajaloolisi kilde Eesti meediast

• "See on teenus nagu vaibapuhastuski, mida me vaid sisse ostame," klubi Avenüü tegevdirektor kommenteerib juhtumit, kus turvamehed kliente peksid. BNS, 29.07.2003
  
• "Seksi võrdsustamine tipptreeninguga tuleks riiklikul tasemel keelata, sest sportlased võivad teha sellest vale järelduse." Priit Pullerits. Postimees, 18.07.2003
  
• Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee 23,9. km sõitis pühapäeval sõiduautole kits ette. Meie Maa & www.saarlane.ee
  
• "Tegemist pole tüüpiliste anorektiliste poolsurnud nukunägudega." (Miss Estonia 2000 Evelyn Mikomägi avab oma modelliagentuuri). SLõL, 11.03.2003
  
• "Võetakse 50kilone tütarlaps ja rünnatakse ja rünnatakse." (Raimo Kägu pahandab, miks Ojulandi rünnatakse). SLõL, 27.02.2003
  
• Väljavõte e-Maksuametist: "Käesolevaga kinnitate deklaratsiooni lõplikult ning pärast seda enam muudatusi teha ei saa. Kui soovite hiljem muudatusi teha, saate seda teha, valides "Deklaratsiooni parandamine"."
  
• BNSi uudis: "Ega ma nüüd päris sõna-sõnalt öelda saa, mis sõnadega ta politseinikku kostitas," rääkis Pärnu politsei pressiesindaja Kaja Kukk.
• "Aga ütleme nii, et ta käskis politseinikul midagi lakkuda, midagi imeda ja lubas ka inspektori naisele teatud rõõmu valmistada."
  
• Ja sajab midagi ülipeenikest. Nagu kristalliseerunud õhk. Tiit Pekk ETV-s suusatamist kommenteerimas.
  
• "Tahtsin Internetti minna, aga arvuti hakkas mulle seal pornopilte näitama." (Eduard Paukson oma arvutist). Kroonika, 31.12.2003
  
• "See oli ammu ette prognoositav, et eesti rahvas ütleb referendumil "jah" või "ei"." Arnold Rüütel. ETV, 15.09.2003
  
• "Ei tasu kogu aeg ainult vaadata, et Alex Lepajõe on õudne seksmaniakk! Nii palju sõltub ju sinust enesest - kui läheb flirdiks ja sa sellele ei vasta, jätab ta su kohe rahule ja midagi ei juhtu." Anu Saagim Alex Lepajõest. Postimees Online, 13.02.2003
  
• "Nagu ma aru sain, läks kellelgi midagi lihtsalt lahti." (Kasiino Balley`s tegevjuht Ahti Rüüs selgitab saladuslikku tulistamist). SLõL, 04.02.2003
  
• "See metall, millest tehakse potte ja panne, maksab ikka tükk maad vähem kui plaatina, aga sellest ei saa Kroonika aru." Robert Lepikson. SLõL, 28.01.2003
  
• "No mina ei ole kunagi vilets kepimees, kuni ma elan." Pornokunn Palumäe. SLõL, 23.01.2003
  
• "Kõike juhtub. Ma mõtlen, mitte ainult Võrus, vaid üldse terves maailmas." Võru politsei pressiesindaja. SLõL, 21.01.2003
  
• "Tallinna politsei teeb sünnipäeva puhul haaranguid". BNSi uudise pealkiri. BNS, 13.11.2002
  
• "See on kindel - tagumik on nüüd kindlalt esirinnas!" (artikli juhtlause). Delfi Naisteleht, 18.09.2002
  
• "Mis ma Nõmmel teeksin? Ma pole nii kaugele veel mõelnud..." (Eksmiss Evelin Mikomägi kandideerib Nõmmel). Kroonika, 29.08.2002
  
• "Tähendab, üldpõhimõtteliselt ma võiksin nõus olla, aga ma pean täpsustama, et see otsus, mis oli Riigikogus oli see, et veel, et mitte et, see tähendab, et see on, et see peab olema seaduses, vaid et ei ole võimalik sätestada analoogseid asju teises allpool seisvas seaduses, vaid kui sellist asja sätestada, siis on just valimisseadus, kus tuleb seda sätestada, see ei ole kohustuslik sätestada seda valimisseaduses, vaid et juhul kui sätestada, siis õige seadus, kus sätestada. Aitäh!" Välisminister Toomas-Hendrik Ilves riigikogus küsimusele vastates.
  
• "Väidan, et demokraatia tingimustes ei sünni ega saagi sündida alati kõige targemad otsused." Riigikogu liige Andres Varik. Sakala, 20.05.2002
  
• "Need mehikesed on absoluutselt vaesed mehikesed." Valeri Kirss kirub firmasid, kes tema missivalimist ei toeta. BNS, 07.03.2002
  
• Tambet Pikkor sprindis neljakümnes e. viimane. Naganos 44 e. viimane. Tõusis neli kohta, kuid oli ikka viimane. Lembitu Kuuse. 22.02.2002
  
• "Mina pole kunagi olnud haigekassa paadi järgi ujuja." Siiri Oviir. PM, 23.01.2002
  
• "Noormehed tegid neiu ukse taga pauku." (pealkiri). SL õL, 18.01.2002
  
• Kas te saite Savisaare pildile pihta või ei saanud? "Vastus on täpselt nii nagu ennegi - kui ma seda, kurat, mäletaks, siis oskaksin vastata. Ei ole minu asi iga märklauda vahtida. Ja nii ka on." Mart Laar vastas Enno Tammeri küsimustele. EPL, 07.01.2002

Tänase päeva lugu: "Päikeseratas" ETV tütarlaste koori esituses. Olku, noh! Tuju heaks ja silm särama - vaadake õue, kevad on tulekul... (just nagu "tellitult" saabub laulu vaheosa, kus kaaren kuristab ja nõiad mööda metsa luusivad: "Kusti, mis see on...")

Ja päikene läks pilve taha, kui Tondil ära käidud sai... :,(

Ei saa minagi üle ega ümber eilsest haridusministeeriumi pressiteatest, mis pajatab meile järgmist: "Ministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Maie Kitsingu sõnul on iga kooli reorganiseerimine või sulgemine on kohaliku omavalitsuse jaoks raske otsus. "Olukorras, kus lapsi jääb üha vähemaks, tuleb neid siiski teha, et olemasolevaid ressursse, raha ja õpetajaid, kõige paremini laste heaks ära kasutada.[--]"". Mnjaa, 30 min hiljem tuli küll pressiteate parandus, ent lõbus ja tähelepanuväärne on see ikkagi :)

Ma kasutan seda hiljem - praegu lihtsalt ei jõua. Kes viitsib, lahendab ka :)

Lahe lugu NY Times'is, mis analüüsib väidetavalt pööret reklaamitööstuses. Vähemalt ses, mis puudutab sigaretireklaami, sest Kool sigarettide tootja Brown & Williamson Tobacco on loonud uued maitsed Caribbean Chill, Midnight Berry, Mocha Taboo ja Mintrigue, mis kahtlemata nooremale trendipõlvkonnale mingisugust mõju võib omada.

Keegi ütles eile, et kui läheb tööle, tuleb tal justkui iseenesest naerunägu pähe. Ja siis jagunevad kolleegid kaheks - ühed, kes arvavad, et ta naeratab neile (justkui tagamõttega?), ning teised, kes arvavad, et tegu on natuke kohtlase inimesega. Aga tegelikult inimesele lihtsalt meeldib see töö, mida ta teeb ja just tööle jõudmine teeb tal meele hääks ja paneb näo naeratama. Huvitav, kas see siis on kohtlane. Miks me ei naudi oma tööd ja peame nautlejaid kohtlasteks? Või et siis, miks mitte naeratada oma töösituatsioonis kui see tõesti sulle pakub? Ja kui ei paku - miks me seda siis teeme? Nüüd ei ole ma enam Dilbert, vaid Carrie Bradshaw. Palju õnne, telemõjutatav mina.

Ja taas midagi lapsesuist. Iseasi, kas seda tõesti titevarbad öelnud on... :)

• soolikad on selline kile, kuhu pakitakse vorsti (5a)
  
• magu on väga tähtis.kui magu poleks voolaks kogu toit otse jalgadesse (6a)
  
• ämm on vanematest selle ema, kes abiellub võõra perekonnaga (7a)
  
• vanaema ei päevita enam topless, sest tema topid on natukene lotendama hakanud (6a)
  
• vanaema on selline tädike, kellel enam hambaid pole ja kellel on paksud kintsud. Ta paneb need ööseks öökapi peale (6a)
  
• kana muneb mune, siga muneb vorste (5a)
  
• mõned lehmad on mustad. need on sissesõitnud (6a)
  
• koduloomad on need, kes roomavad seinte sees (7a)
  
• kui mees topib munandid lehma sisse, siis tulevad kutsikad (6a)
  
• need lehmad, kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit (5a)
  
• pastoril on kurb töö. ta peab inimesi maa sisse kaevama või ahjus küpsetama (6a)
  
• kui keegi ära sureb, siis riputatakse vardasse pool lippu (4a)
  
• põlvekeder on kauss, mis on põlve all, et kui peaks vesi põlve tulema (5a)
  
• kui teed silmad lahti ja kõik on must, siis oled teadvuseta (7a)
  
• keha lõpeb kingadega (5a)
  
• vanemad inimesed lapsi ei saa. nede munasarjad on otsa lõppenud ja mehel on lisaks veel proteesiprobleemid (9a)
  
• armastus on siis, kui näed kedagi, aga tunned seda kõhus (5a)
  
• viljastamishetkel sulab isa emaga kokku (6a)
  
• kui isa seeme ei lähe emme muna sisse, siis sünnib lihtsalt harilik omlett (6a)
  
• kui ikka lapsi ei saa, võib arst teha lapse katseklaasis. aga enamik lapsi on tehtud tavaliste klaasidega (7a)
  
• kui hakkad vanaks jääma, hakkahb keha laiali pudenema ja siis võid tuulega minema lennata (7a)
  
• vanad mehed ei saa nokut eriti püsti ajada, ja kui see neil ka õnnestub, siis ta langeb jälle ohates kokku (7a)

"Deadlines Have Passed for 2005 Nieman Fellowship Applications. The Class of 2005 will be announced in mid-May." A-l-l-e-s.

Noh, ja siis on veel Kaprali sünnipäev ja ... Igatahes näen ma juba teist ööd järjest autounenägusid - tänasel ööl avas keegi Suusi akna nii, et see tuules laperdades vastu seina lendas ja põlema süttis. Tore. Ma ei tea, mis reis see oli, aga igatahes põlesid kõikide asjad ära. Tore, et ma seesuguseid unenägusid näen. Öö varasem oli lihtsalt jabur - autode loopimine jne. Oeh. Pean unenägude vaatamise ükskord küll ära lõpetama!

Head naistepäeva, naised!

Oo, mis lustakas sissekanne, vaatan altpoolt. Ühesõnaga, nüüd siis juba üle pika aja taas Tartus. Kodus on hea olla. Siin saab rahulikult vanadesse ajalehtedesse süüvida. Näiteks on Tartu Postimees eelmise aasta novembris kirjutanud: "Ja papagoi tüütuvõitu pabulad on Ille hellitlevalt ristinud "kakamammudeks"". Oeh, mis tore ajakirjandus. Lugu iseenesest on päris lustakas :) Ja meeletult ilusa päikese käes on Tartus ka lustakas. Oeh. Pühapäev! Nüd lähen autot pesema.

Aitähh, teile - Karel ja Raivo!

"Kui inimene nii kõrgele on jõudnud ja ta ei oska valetada, siis ei sobi ta küll sellesse ametisse." Vaat' sellise ärilause püüdis mu kõrv õhtu hakul kinni. Heeh, päris lõbus statement kellegi poolt, eks ole! Ja kui ma nüüd kiirelt mingit uudist välja kusagilt ei ime, siis ma jäängi ööseks toimetusse. Head ööd.

Showbiz-uudiseid veelgi: olge valvsad, Mel Gibsoni "Jeesuse passioon" (ei tahaks kuidagi hakata eesti keelde tõlkima The Passion of the Christ'i) suudab sõrmuste-triloogia kassaedu kogu ilmas purustada. Vähemalt ootan arenguid huviga. Et esilinastuse-järgne aeg on USA filmitööstusele olulisima tähtsusega, siis on näha, et Gibsoni üsnagi verine saaga on ses vallas olnud juba edukas. Esimese viie päevaga teenis film 125,2 miljonit dollarit, jättes Peter Jacksoni kolmanda osa ses kääbikute sõjas 124,1 miljoni dollariga teisele kohale. Tjah, ootan põnevusega. Ülevaadet soovitan lugeda Newsweek'ist.

Noorenduskuuri läbi teinud Oscari gaala ja «Vanatüdrukute» («Poissmehe» tütarlaste-versioon) finaal tõstis telekanali ABC Nielseni telemõõdiku järgi veebruari lõpuks vaadatavustabelite tippu, vahendab CNN. Vaatajaedu tõi kanalile ka sarja «Supermiljonär» erisaated. Aga just pühapäeval peetud 3 ja poole tunnine filmiakadeemia auhindade ülekanne viis ta vaadatuimale esikohale enam kui aasta jooksul - suurima vaatajatähelepanu pälvis vaid mullune Super Bowl'i ülekanne. Võrreldes varasemate Oscari-gaaladega oli tänavune tseremoonia nelja aasta kõige vaadatum. Mida oligi ar-va-ta. Lisaks veel üks mõtlemapanev lugu filmitööstuse telgitagustest: CNN pajatab.

Aitab-aitab-aitab. Täna on taas kanal kahe mullaalune maailm, eks mingem seda kaema...

Oo, näppisin Pireti kodukalt üht linki ja mis ma näen - tere, ajakirjandus! Tiina Saar CV Online'ist peibutab Delfis lugejaid pealkirjaga "Rohtu töötuks jäämise vastu". Õige pea, juba teises lõigus kirjutab ta "Ühest rohtu, mis aitaks, polegi." Mis sa siis plärad.

Kui mu mälu mind ei peta, siis on täna Britt-Maria sünnipäev. On või? Hmm... Ja Piret sai oma bloogiga ka maha. Go baby! Ja katsu sa mitte kirjutada, ma tean kus sa elad! Või noh, tegelikult ei tea, aga ähvardada ikka võib ju. Kevad läks meie juurest ära. Vaatasin eile siis Meelise mahitusel seda va väärtfilmi "Asunikud" (Nybyggarna, Rootsi 1972). Ja pean tunnistama, et ei saanud mitte mõhkugi aru. Tjah, tõepoolest head näitlejatööd, ent närviline ja tõmblev montaazh ning lünklik stsenaarium - mulle ei meeldi filmid, mis keelduvad igasugustestki vihjetest, mis ekraanil toimub. Stsenaariumisse peab olema sisse pikitud vihjeid või haake, millest vaataja kinni saab haarata. Vastasel juhul on ekraanil kõik üks puder ja kapsad. Mis selle vend Robertiga juhtus, kes tapeti siuu-indiaanlaste poolt ühes asunikutalus... Ja kõik see kestis kokk üle kolme tunni. Us-ku-ma-tu! Ma olin magama minne väga tige.

Appi-appi. Te kõik kindlasti teate filmi "Tants aurukatla ümber". Aga kuidas oleks nimega "Tants klamüüdiate ümber jätkub"? Nimelt korraldavad kopsuarstid seesuguse konverentsi. Pigem kuvandub silme ette mõni moderntantsushow või tantsuetendus või... Ma arvan, et ETV tantsusaade "Tour de Danse" peaks seda soovitama, eks.

Tänases kelmikas kevadilmas kõlab mu peas vaid üks lugu. The Avalanches. Since I left you. Täpselt nagu siis, kui Londonis käisin ja Picadilly muusikapoodi sisse astusin. Ja õhus hõljus takeaway hõngu ja inimesed sagisid ringi ses nädalalõpu ja talvekuise allahindluse melus... Mäletate, ma ju kirjutasin. Nüüd aga olen kodus. Ja tahaks rõdu servale seista ja, pluusihõlmad tuules laperdamas, kohesaabuva kevade esimest tõmmet endasse ahmida. Peas on kevad igatahes vist kohal. Märts, mis seal salata.

Kõik tegin ära. Kõik. Mitte midagi ei jätnud tegemata. Aplikeerusin, postitasin, tegin päevatööd ja suutsin kahetunnisest magamisest hoolimata veel ikka mõistuse juurde jääda. Arvan, et olen preemia ära teeninud. Nii, nüüd arvan, et meenutan endale juba Dilbertit.

Oh, milline öö! Aplikatsioonide kirjutamine ja Hollywoodis kõrguva Kodaki kino red carpet! Oscar's Gala, ikkagi. Magama sain kell seitse hommikul ja üles kell kümme, nii et arvutage ise... Aga asi oli seda väärt, tõepoolest. Ei ole mõtet võitjate nimesid siinkohal ette lugeda, eks sirvige ise, kel huvi :)