Mõte seisab... Vesi Tallinna lähistel oli imesoe. Mis siis, et Türgist saabunud Rait kaldal pirtsakalt õlgu võdistas ja grimassitades Läänemerd seiras. Mina kui vana kontorirott ja nii-muidu-eestlane olen rahul ka kahekümnekraadise mereveega, ega oota soolaseid mullivanne põrgulikult kütva päikese all... Ehkki, muidugi, reisist ära ei ütleks :) (Pakkumised oodatud!) Nüüd olen kodune ja ehkki Silvia teeb teises toas kindlasti põlglikku nägu, võtame Henrikuga köögilaua taga siivast night capi.