Oh, seda ilma ja oh, seda elu! Saabusin just esimeselt telgikontserdilt, mida manageerisin. A mul suva, et ansambli nimi oli A mul poogen. Ma muidugi mõista suutsin seda nime ikkagi valesti öelda. Hm. Ja siis saabus austav ülesanne öötelgi lae alla turnida ja õhuauke tekitama hakata... Oli see vast vaatepilt, kui alumiiniumredeliga kõrgustes ukerdasin ning hammastega teipi hoides mehetegusid korda saatsin. Ja siidrimüüjad-tütarlapsed küsisid nii-armsalt-lapselikult, et kas öösel on ikka õige disko, mitte mingi pärimusmuusika. Nuuks, pidin tipse igatahes kurvastama. Nüüd siis Ugalasse Johansone manageerima. Ja muuseas, kes folgile tulla ei saa, ent kontsertidest osa võtta sooviks - vaadaku jätkuvalt folgi kodukat - reaalaeg on rehetarre jõudnud. :)