Saabusin just Energia kohvikust. Teate küll, see on see paik, kus vist Nancy oma õudloo "Aeg, peatub..." leiutas. Must tee sidruniga ja Moskva saiad, u know! Pealinna ilm on üle pika aja taas imeline ehk et reedene õudus on vaid mälestustes... või siis paar sissekannet allpool. :) Ja peas kummitab fraas "there's no future, there's no past... there's only here and now". ise ei teagi, miks. võib-olla sellepärast, et kuulan liiga palju ühtsama heliteost. hmm... kui tramme ei kleebitaks, sõidaks maale. loodusesse. sellise ilmaga võiks ju linnavälisel territooriumil hästi armas chillida olla. Või, siilida, nagu Gerru ütleb.