selline laul tuli aastaid hiljem meelde. aitähh, kalmer:

üksindus tantsib mu ümber

ta õlgadel kinnastes käed

kardina tagant sa vaatad

akna alt mööda kui läen

õhtul on rohekad varjud

pehmed ta silmad ja käed

tuul ajab lindude asju

puude latvades sääl

võibolla sööd juba õhtust

niipalju kell on vist küll

punastes toonides seelik

ja kollane pluus on sul üll

mustvalge telekas mängib

kuni sa magama jääd

olgu see uni sul minust

ehk leiad mus midagi hääd