Kolmeteistkümnes august ... hmm. Imelik mõelda, et ma olen Tallinnas nii-vahelduva-eduga nüüdseks juba neli aastat elanud. Mingil hetkel tundub seda juba palju. Eilne õhtu Püssirohukeldris möödus komplikatsioonideta, kui poliitsakslaste korraldatud Johni üllatussünnipäeva selleks mitte pidada.
0 comments:
Post a Comment