Akadeemmõte läks uitama... Nii jalutasin hoopiski Tartu peal, sest keegi ei tahtnud vastu ööd minuga õue mängima tulla, ja kui õhtutunnil raamatukokku sattusin, kohtasin Kerstot! Oh-oh-oo, onnis on inime' ikka küll! Nii me siis jutlesime kõigest-sellest-mitmest-setmest, mis ilmatuma aja jooksul kut' paisu taga seisnud ... :) Noh, mul, va preakadeemilisel ahervarel kindlasti... Igatahes läks tuju taas heaks. Aitähh. Siinkohal veel mõned mõtted pruuniläikelisest minikladest (no, on alles kole sõna see 'klade'):

• Konn (uhkusenoot hääles): Ta kirjutab kõik üles, mis ma ütlen!
  
• Anneli: Teatava füüsilise kõrguse olen ma juba saavutanud
  
• Anneli: September on september. Mis siin ikka!
  
• Markus: Söök on söök!
  
• Konn (võrkkiige kohta): See võrk laseb ju õhku läbi!
  
• Maris: Pimeduse saabudes taban ma ennast alati Maimetsa sabas lonkimas
  
• Jaan: Pärast kolmandat shampust asub Voronezh Tshehhis!
  
• Maris (Kaitseliidu kohta): Nad lasevad kõik oma sõbrad maha
  
• Konn (märge level 3. kohta): Nüüd ma olen hakanud ilmateadetest tähele panema ka öiseid temperatuure...
  
• Konn: Mulle meeldib, kui te minuga võimukad olete!
  
• Anneli: Minule kõlbaks klaasike vett ka - öelge, et toote lilledele
  
• Jaan: Kui kõigil inimestel nina kinni oleks, kaotaks deodoranditööstus mõtte...