Hommik võib õhtust küll targem olla, ent mina tunnen end samasuguse jobuna nagu magama minnes... Kus see loogika on, ma ei saa aru. Kuna valimisteni on jäänud ainult üks-kaks-kolm-loetud päevad, tulevad värvilised klantskandidaadid nüüd juba uksest ja aknast, üksi ja hulgakesi - raadiod tuututavad, ajalehed säravad, televisiooni peale ei taha ma lihtsalt praegu mõelda... aga pole hullu, esmaspäeval loevad mõned seal kusagil juba tibusid, nagu Villu Reiljan ütles. Loodetavasti vä-ä-ga kaugel kanafarmis, kuhu meediasilm ei ulata ja rahval asja pole...