Ma tean küll, et ma ei tohiks seda öelda ja teid kõiki alatult reeta, aga ma teen seda siiski - täna on lihtsalt võr-ra-tu talveilm, selline külm, kuiv ja krõbe... natukene näpistav õhk, hingeaur külmast kangetel sõrmeotstel, silmapiirile väsinult loojuv päike, mis siiski, hoolimata talvisusest reipalt oma kiiri heidab, kahvatukollaseid-helepunaseid... ja mingi õnnis rahu on sisse valandunud. Peaks MSN-i aliase Lost Identity välja vahetama, sest arvan olevat end taas üles leidnud; arvan nüüd jälle teadvat, kuhu kuulun... Olete seda tunnet tundnud - rõõmustav vaikne rahulolu, endaga rahul olu. olgu kasvõi oktoober.