Ohohoo, eile tuli lumi maha. See pisut siiski jahmatas. Ma ei ole harjunud sellega, et lehed pole veel õieti puude otsast maha langenud ja nende sügisekirev välimus tuhmuda ja koltuda jõudnud, ent juba pritsib keegi hallihägusest taevalaotusest kõlekülmi lumeräitsakaid... Viimased päevad olen na' vaikne olnud - põhjuseks kiired asjatoimetused Tartus. Riigiametnike foorum (aia!). Rasmuse sünnipäev (aia!). Kaarli pst. elavate sõprade hirmilusa korteri sisseõnnistamine (aia!). Kaua võib?

Aga täna käisime perekonnaga balletti vaatamas. Meeldis. Isegi väga. Coppélia sel nimeks:

Ballett põhineb E.T.A. Hoffmanni jutustusel "Uneliivamees" ning selle lavastas hetkel Euroopa üks nõutumaid koreograafe Mauro Bigonzetti, kes kasutab oma lavastuses nii klassikalisi tantsuvõtteid kui kaasaegset plastikat.

Oli väga sheff muusika, jõletumalt lahe koreograafia ning lavakujundus... Vaat' nii. Pärast käisime Admiraliteedi basseinis õõtsuvas restoranis "Admiral" söömas. Nämma. Kuigi toit valmis ... eee ... tund ja veerand. Ma pean siinkohal endale ka kiitust avaldama - ma sain vannikardina lõpuks ometi üles seatud. Enam ma põrandat märjaks ei tee, ausõna :)