
Ning siis oli muidugi vaja õppida. Õige pisut. Ja osakonna rebastepidu maha pidada - ohtralt, jõhkralt ja jõudsalt: osakonnarahvas viis Laboriteatrist kaasa kraanikausid ja ehk-ka-tualetipotid, maha jäeti aga süütus ja valehäbi :) Noh, nagu ikka! Seejärel oli kuulda, et professor Epp Lauk toimunu järel kohe nii shokeeritud oli, et 50-seks sai ja juubeli maha pidas. Ja Tallinnas tuli ülekõigepealemuu tähistada Tuuli ja Bipu sünnipäeva (Rassel ja Maire ei tulnud mul esiti meeldegi - piinlik lugu!), avada MonAmi restoran (õnne, Sulle, Kapu - prantsuse brasserie-restoran on viimase peal, külastage seda endise Cotton Club'i asemel Ahtri tänavat kaunistavat paika Tallinnasse jõudes kindlasti!)...
Ja, muidugi - Valgre festival oli ju ka. Laias laastus üksluine ja korduv, ent tänavu rõemsaste üllatusi toov. Pljuone, Rolf! Ja päev pärast festivali tagasi Friisimaale kihutavat Ivo oli ka muhe näha. Tulemuseks - jälle üks honoreeritav kirjapala... Nii see läeb, nii see läeb.
0 comments:
Post a Comment