Okei-okei, isegi summary suutsin valmis saada... Vaatame, mis edasi saab...

kas tunned mind ära?
näe akendes süttivad tuled
tuul keerutab lehti ja lehtedel juba on hall
mõnd üksikut tähte võid näha kui silmad vaid suled.
need tähed on meie ja külmunud taevas seal all.

kõik läbi on saanud.
üks minevik tarretab jalus.
kui rammestav uni su laugudelt äkitselt kaob,
näed kõike, mis oli, kuid imelik - polegi valus.
seal eespool me silmapiir sinisse laotusse vaob.

kas tunned mind ära?
kui ei, see ei olegi paha
sa vaatad ja mõtled, et olen nii võõras ja kurb.
kõik see, mis meid sidus, jäi kunagi kuhugi maha
ei jäänud vaid vihm ja veel millegi nimetu surm

su minevik olen.
ja lumm, mida mõnikord tajud.
ja ootus ja igatsus, valulev killuke head.
märg pargitee olen ja sügise lõputud sajud.
pelk mälestus olen.
ja kunagi saadetud read