Konn on elus, Konn on elus! Ameerika õitsva looduse rüpes on ta siis nüüd viiniud juba vaata et 12 tundi. Magab, arvan. Aga kiri iseenesest on ju meeleolukas:

t2iesti h2mmastav, aga ma olen nyyd ameerikamaa palmide alla kohale j6udnud. p2rast 11-tunnist lendu yle atlandi on suhetliselt sooda olla, seda enam, et ma ei m2leta, millal ma viimati magasin. aga reis oli v.meeleolukas. sest varahommikul frankfurti lennates kallas minu k6rval istuv ja edasi jaapanisse reisiv tuttava n2oga tyyp (kelle nime ma igaks juhuks ei nimeta, sest 2kki see polegi 6ige nimi:)) mulle apelsinimahla sylle ja isegi ei vabandanud, kuigi mina tegin n2gu, et pole hullu. ja siis umbes 10 minuti hiljem kostus lennuki tagaosast n2rvilist karjumist ja stjuuardessid jooksid padinal kohale - selgus, et yks on oli peaaegu ataki saanud vms ja siis yks t2di kisas.
ja frankfurt-los angelese lennu esimese tunni ajal kostus k6laritest jutt stiilis "yks reisijatest vajab arstiabi, palun k6ikidel pardal viibivatel arstidel kohale ilmuda". aqa mis edasi sai, seda ei teagi.
toredaid filme n2idati ka - minu kardetud ace venutra asemel tegutses ekraanil hoopiski vapper hiireke stuart little. no ma nyyd ei tea.
ja immigration officer pinnis mind, et kas ma tulin siia oma mehele kylla v6i et siis plaaniga mees leida. ja k6ik, mida mina m6elda suutsin oli see, et ta mu verivorste endale ei v6taks. :)

Et siis sedapuhku niimoodi...