Milline joviaalne ülestunnistusavaldus! Ise ka imestan. Ärgates imestasin ka käsivarrel särava ankru ja "BOBA" üle, mis keeldus esimesel nühkimisel lihtsalt maha tulemast. Ühesõnaga, oli siis Kalmeri sünnipäev. Wildes. Siim, tublimees, istus kohusetruult juba tunde varem pubis ja puksis oma sharmantse naeratusega kahte tibi üha enam nahksohva nurka. Noh, et kohe-saabuvad-sõbrad ka ära mahuksid. Eriti meeldis mulle Kalmeri siiras ohe ühel vaiksel viivul (neid oli eile õhtul vist vaid käputäis) - mõelda vaid, varsti juba veerandsada -, mis mattus üleüldisesse eufooriasse teemal "vananevad sõbrad" :) Kalmeri kingivirna kaunistasid Anneli ja Siimu siirad õnnesoovid - suhkrutükid ja hambaorgid, mis harmoneerusid vahtkummist võtmehoidjaga i-me-li-selt. Ja üks tohutu valge roos, mis oli üpris rõve neil hetkil, kui keegi ta laia löögiga endast eemale virutas, mistõttu see oma tohutu õiega sinu ninas või silmas maandus. Saabus ka üdini armas dialoog teemal ei-jäta-mingit-tippi-sellele-ettekandjale, mis siiski aga summutati. Klubi Tallinn, muuseas, on oma piletihindadega Tartu kontekstis küll pisut üle pingutanud, on mul tunne.