Appi, informatsioon limnoloogiajaamast!

Järvede ummuksilejäämisest.

Karmidel lumerikastel talvedel jäävad paljud järved ummuksile. Inimene märkab seda eelkõige kalade suremise kaudu. Ka praegusel talvel on hapnik hakanud kaduma juba mitme järve veest, kus teda sügisel veel piisavalt leidus. Sellist olukorda soodustasid suhteliselt varajane jäätumine, madal veetase järvede jäätumise ajal, paks jää- ja lumikate ning aastakümnete jooksul järvede setetesse talletunud orgaaniline aine. Ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Kõige vastupidavamad on suured ja sügavad järved. Tuntumatest võib ohustatuteks pidada näiteks enamust Vooremaa järvi, Maardu, Tamula, Mäeküla, Ermistu, Tõhela, Harku ja Veisjärve. Liigtoitelised sügavad järved on samuti ohus, kuid need on enamasti väikesed ja vaid kohaliku tähtsusega. Võrtsjärve praegune olukord meenutab 1995/1996 a. talve, kui märtsis hukkus hulgaliselt angerjaid. Praeguste ilmaolude jätkumisel võib ummuksilejäämine ohustada väga paljusid järvi.