Käisin just Kentmanni tänaval pontshikubaaris. Tõsiselt kämp koht on see - selline viimistletud hooneks ja korrashoitud taluõueks maalitud sisekujundusega, mõnusad pitskardinad akende ees ja äärmiselt lahedad värvid seintel, ustel, aknaraamidel - mõnusinine, puhasvalge, kauniskollane, mururoheline ja puupruun. Ilus. Pole midagi öelda. Ja tagasitulek oli veelgi ilusam - "kevad!", nuhutasin oma nohuse ninaga. Linnud võtsid isekeskis noka otsast juba varajast mitmehäälsust, Päike pillas porisele sulalumele sädelevaid kiiri ning nii mitmeski kohas oli määrdunud maapind heleroheliste rohulappidega asendunud. Ma loodan, et loodusel kõik väga sassi ei lähe, sest veebruar on ju alles veel ees (võdin-võdin, kui sellele mõtlen).