Nüüd tuli meelde, miks ma ei saa kuidagi Isamaaliidu kasuks lähenevatel valimistel otsustada. Täna, aastal 2002. võtsid mitmed isamaalased Hillar Palametsal õiguse saada Tartu aukodanikuks. Nagu oleks ajalugu moonutanud. Jesus Christ, kõik ju teadsid, mida ja kuidas tekste lugeda tol ajal. Andres Sööt poleks saanud oma kuulsat "511 paremat fotot Marsilt" üldse teha, kui poleks sõnumit ridade vahele peitnud. Rääkimata erinevatest teistest kunsti/kultuuri alaliikidest. Vaadates, kuidas ajalooharidusega noorpoliitikud lähiajalugu reipalt ümber võõpavad ja üksteist toimunust sisse-välja kirjutavad, jääb Palametsa ees küll ainult kummardada. Peale selle oli ta mingil perioodil mu ajalooõpetajaks. Seda võib küll öelda, et nii huvitavat ja nüansirohket, aga ka värvikat ja üllatavat jutustust minevikust pole ma eales kuulnud. Nii mõnigi me klassist mäletab, kuidas ta nurrudes klassi ees silmad sulges ja minevikku meenutas. Ning vahepeal, justkui enesekindluse kontrolliks piilus, kas õpilased teda ikka jälgivad. Kõik olid lummatud. Vot nii.