Noh, vabariik, va vana mees - kaheksakümne viiendamal sünnipäeval soovivad Sulle õnne lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed peredega. Ja sõdurpoiss Alfred Sinimägedest. Teate ju küll, nagu Vikerraadio neid iga hommik kümneid ja kümneid eetrisse paiskab. Siinkohal meenus mulle meie kunagine kõnetehnika õppejõud Tiiu Aunapuu, kes sundis meid ilma naermata õnnitlema Aliide Pehki Varesekülast. Kõik oli vaid nii kaua pidulik ja tõsine, kui varesest varas sai ja kui mängu saabusid kõikvõimalikud pensionäride klubid, seltsingud ja koorid a la "Härmalõng", "Hõbeniit", "Õnnelaegas", "Kullaketrajad" jne... Meel läheb kohe helgeks kui ülikooli esimeste kursuste peale mõtlen :) Aga hetkel olen taas Tallinna sudu Tartu vaikuse vastu vahetanud. Päris lõõgastav on mõelda, et nädalaks ajaks olen puhkusele saadetud. Ja hommikul, igatahes, patriotismist meelestatuna, valima. Ja pidupäeva puhul sugukondlikku lõunasööki järama. Koos riigiviina ja muu sinna juurde kuuluvaga...