Ja Andri - ära seda ära unusta. Sellepärast sa selle endale siia üles tähendagi:

KUTSE

Miks veri nii rahutult tuikad?
Mu ukse eest sadamast laev
kumeda vilega huikas,
mind tuuliste väinade last

R: Läheme teele, kaugele teele,
kus on taevas toetunud veele.
Sinna, kus sinine, sinine silmapiir,
sinna, sinna sind ma viin

Miks sulgeksin südame uksed
ja hoiaksin küüntega maast.
Kuid võimsam on minust see kutse
ja sellest ma vabaks ei saa.