Täna öösel käisin ma Belgias. Ma ei tea küll, miks, aga tean kindlalt, et tegu oli Belgiaga. Linn ei olegi oluline, tänava nimi oli Canal, millel üks vana ooperikostüümide pood ja võõrkeelsed vanainimesed selle sees ... väga loogiline, kas pole?
Ja Smaug, va kassike, on otsustanud täiskasvanumaks saada. Esiteks suudab ta sooritada hüppeid, mis esimestel päevadel suhteliselt võimatuks osutusid (hüpe põrandalt diivanile ning kardinad, ikka need kardinad!). Teiseks leidis ta korterist üles kõik juhtmed. Kuhu küll televiisori ja maki juhtmed peita selle põrgulise eest... Kolmandaks tundub, et ta kavatseb endas välja arendada iseloomujoone "tegelege minuga või ma hakkan vinguma". Külalised on ta lihtsalt ära hellitanud. See see on! Lase veel Silvia või Reno kassi sussutama ja juba Smaug arvabki, et kõige õigem koht 24/7 on kellegi süles, jala või kõrva küljes. Neljandaks keeldub ta suu sisse võtma meie poolt pakutavat toitu. Lürbib ainult piima. Ise muidugi sellesse üleni ära uppudes. Aga kallist juuniorieinet ei söö. No, mida ma pean tegema!