Võtsin aja, et teiste ajudes ringi reisida. Leidsin Vahuri:

"kuskil n2gin pealkirja et etv ja eesti raadio tahetakse liita. l2ksin kohe andri kodo et n2ha kas ta selle kohta midagi kobisenud on aga ei leidnud kohe. no vast j6uab. yhes6naga ma tahaks kellegi arvamust kuulda kes asjast midagi teab ja samas poliitikas ei oleks onju. tahtsin 8elda et poliitikas ja ajakirjanduses aga andri raip vist viimase alla l2heb."

Lähen, jah, viimase alla. Aga see pole üldse oluline. Eks neid teemasid siin aeg-ajalt arutada üritan. Kahju vaid, et kommentaariumiga aega tegeleda pole, et ühesuunalisest kommunikatsioonist siiski edasi võiks areneda... Tegeleme asjaga:)

Mis aga puutub Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio võimalikku ühendamisse, siis pole idee tegelikult ju uus. Sellega on tegelenud (koos ametisse astuvaga) minu teada enam-vähem neli valitsust, alates Mart Siimanni ja Mart Laari ning lõpetades Siim Kallase meeskondadega. Viimane huvitaval kombel lubatust vähem, arvestades seda, et Margus Allikmaa seisis kultuuriministeeriumi kantslerina nende ideede eest ääretult tuliselt. Arutles teemat isegi Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooniosakonnaga ning leidis ministeeriumi eelarvest ressursid teema analüüsiks.
(Tjah, sellegi uurimuse üle, mis päädis suure meediakonverentsi ja audiovisuaalmeedia kogumikuga, on palju arutletud, sest oli see siis nüüd sõltumatu analüüs ja objektiivne eksperthinnang või "kinni makstud" õigustus Reformierakonna ringhäälingupoliitikale - lahtine. Sel teemal jään erapooletuks, kuna asjalood on pisut muutunud pärast seda kui Rein Lang reformierakondlasena eraraadiogrupi AS Trio juhtimisest loobus ning seetõttu ka ER-ile kaigaste kodaratesse loopimise lõpetas. Põhjuseks ka Ilmar Raagi meeskonna järjekindel ja selgesõnaline rõhumine rahvusringhäälingule, mis vaatleb ETV-d siiski rahvuslike kultuuriprotsesside jäädvustajana/kajastajana kui riigi käepikendusena: sellest ka vastuolud Keskerakonna liidritega, kes sooviksid ETV-d riiklikuks infokanaliks.)
Tulles tagasi mõttearenduse alguses sõnastatule, et teema pole uus, võib lisada, et seni on vaikselt, ent sihikindlalt sellele vastu seisnud ER-i esindajad. Põhjuseks on raha. On selge, et televisioon on tunduvalt kallim, samas aga ka meediumina (subjektiivne eelistus!) täiuslikum. Raadiotegelaste poolt on kostunud kartust, et administratiivse ühendamise tagajärjel saab ETV eelisarendatuks ning ER muutub oma programmi(de)ga kui kohustuslikuks rudimendiks, mille investeeringute ja arendustega küll peaks tegelema, ent keegi ei viitsi/taha. Sellelegi kartusele on tegelikult andnud aluse Rein Langi käremeelsed arvamusartiklid Eesti ajakirjanduses viimaste aastate vältel, milles on korduvalt teinud ettepanekuid avaliku teenuse defineerimiseks ning selle teenuse ostmiseks eraringhäälingult. Ja see, et riik (poliitikud) pole siin kindlameelselt "ei-d" veel öelnud. "ja-d" ka mitte. Isiklikult olen seesuguse "teenusepõhise" kultuurikajastuse vastane. Programmi ajavöönde pole võimalik jagada avalikuks ja erahuvist lähtuvaks teenuseks. Kuigi on püütud diferentseerida ja selgitada, et on võimalik luua riigi makstud vöönde, milles puudub igasugune kommertshuvi. Cut the crap! Pigem eelistan BBC-le sarnanevat programmipoliitikat, mida on viimastel aastatel ka ETV edukalt praktiseerinud - tootmine on paljuski majaväline (v.a. uudised!) ning rahvusringhääling on kanal, millele on avatud ligipääs (vahendavate otsustajatega, loomulikult) kui rahvuslikule ühisvarale.
Siiski, tulles tagasi Eesti Raadio või raadiotegelaste arvamuse juurde, et lahustuvad ehk ses riiklikus ringhäälingus ära. Ma ei arva, et see nii peaks minema. Lähim näide on organisatsiooniline homogeensus Skandinaaviamaades (YLE, SVT, NRK), aga ka BBC. Lisaks suudaks tekkiv sünergia pakkuda organisatsioonisisest töötajaskonna ristkasutust, mis sageli üpris heade tulemusteni võib viia (vrd. nt. Margus Saar nii ETV-s kui ka ER-is).

Nüüd oleks küll discussion board'i vaja... :)