Hetkel tunnen muidugi kurbust selle üle, et pole mobiilkaamerat, nagu Henrikul. See vöimaldaks teile näidata, mis Riias Skonto hallis ja selle ümbruses teoksil. Löpetasime just einestamise pressikeskuses - muuseas, märksa enam on siin ajakirjanike toitlustamise peale möeldud, kui Eestis. Teenindav personal, tundub, pole aga veel end käima jooksnud - turvameeste keeleoskus jätab soovida ja rohelistes Eurovisiooni-särkides tütarlaste pädevus ka. Aga nuriseda pole siiski mötet, peaasi, et varahommikul alanud tripp kenasti löppes ning ma endale Moschino prillid ostsin. Mis siis, et Riia bussijaama taguselt turult ning mis siis, et need feigid olid. Nüüd on meil käes ka linnapea tänaöhtuse vastuvötu kutsed ning me vöime rahumeeli hotell "Latviasse" kihutada, et Eesti delegatsioonile tere öelda. Löbus on vaadata enda ümber askeldavaid sadu ajakirjanikke, kes peenutsevalt internetti toksivad vöi oma kirjakasti saabunud teatisi nöuavad. Ja toredad inimesed on samuti kohal. Masendav, keegi host üritab Portugali pressikonverentsi alustada, aga tema inglise keel - oioioi! - jätab pi-i-sut soovida.