Minu silmad moodustavad praegu nina peal koos olles sõna Ouagadougou. See linn, teate ju küll. Nädalavahetus möödus tõelise paanika ja palundraga, mis siis septembri alguses ka kõigi eestlaste ette jõuab. Noh, teate ju küll, EPL-i kommentaatorid juba ütlesid, et rõve ja paks pannakse televiisorisse. Urisegu, haledad vennad. Tegijad on tasemel. Ja Bocelli kulmineerus ka oodatust-loodetust paremini ning armsamalt. Mina jäin rahule. Mis siis, et shaslõkiaroom kontserdipaigal heljus või esimeneeesti õlletopsidega kontserdi a'al pingiridade vahel taarus. Ja sellestki pole otseselt väga midagi, et eestlasti teineteisest ebameeldiv tara eraldas ja et kava ei müüdud. Aga kui viidata tänasele arvustusele Postimehes (Rein Veidemann autoriks), siis Kristjan Jaak Petersoni ei lugenud ma kusagilt välja :)