Pärast pidu

Mis siin siis eile siiski juhtus? Kui väga ajusid pingutada, äkki õnnestubki midagi meenutada.
Vaip on kokku rullitud ja selles magab keegi. Volli? Ei, punane küünelakk ühel jalal, teisel jalal pole midagi ja kolmandas jalas on hoopis king... Järelikult on siin mitu sõpra ära väsinud ja pikali visanud. Lühtril pole kristalltilgakesi... Meelde tuli, jää lõppes ja siis me viskasimegi neid pitsidesse. Kalad on akvaariumis veel elus, aga kuidagi närvilised... Ah jaa, Jüri tegi ju eile neile tormi... mikseriga. Papagoi on ka ärganud, puhastab sulgi. Tema lasksime ju eile aerosooliga üle, sest arvasime millegipärast, et ta on plüüsist. Huulepulgajäljed laes? Me loopisime ju Marit õhku, ta kaitses oma väitekirja. Teema oli veel selline huvitav... Meelde tuli: “Meeleolu mõju kõõma keemilisele koostisele”. Korteri uks on pärani lahti, ilmselt soovis keegi kogu südamest ära minna... Esikus on varnas hunnik rõivaid: kaks jopet, üks mantel, rinnahoidja... Prügiämbris kellegi kiilaksaetud pea. Ah ei, see on hoopis pall. Kaktus, üleni paljaks kitkutud, selle kõrval aga habemeajamisvaht ja pardel. Tuhatoos on täis konisid, isegi üks pooleldi ärasuitsetatud pliiats on nende seas... Vann on täis – Volli, Jüri, Ants..., seda meest ma üldse ei tea... Ilmselt nad tahtsid ära minna, panid joped selga, istusid... tõsi küll, mitte autosse... Kindlasti uskusid, et jäid liiklusummikusse kinni...
See on aga küll imelik, kus siis klaver on? Ah siin, vagu parketis viib rõduni. Meelde tuli, me ju lohistasime midagi rasket eile öösel... Aga ei, vagu parketis viib edasi magamistoa poole. õnneks ongi klaver siin, tähendab, me lihtsalt sõitsime sellega veidi korteris ringi...
Mis jäljed need on, seintel ja isegi laes? See oli vist Peeter. Ta astus kunagi lennundusinstituuti. Kümme korda proovis sisse saada, 11. korral saadeti lihtsalt kohe minema. Põhjuseks öeldi, et ta oli püüdnud tarvitada alkohoolseid jooke autopilooti kasutades. Imelik, seda ma mäletan, aga mis eile toimus, selle asemel on täielik mälukas... On, peegel... See lõust seal teeb veel mulle silma! On see tõesti võimalik, et ühe ööga võib nägu nii tundmatuseni muutuda? See pole ju nägu, vaid etüüd pastelltoonides, nagu fotorobot vaataks vastu, nagu mingi makaagi ristsugutis purjus shimpansiga.
Laual on tordipõhi, seinal aga kreem ja küünlad... Keegi on ikka vägevalt puhunud. Loeme küünlad üle, sobib!
Palju õnne mulle sünnipäevaks!