Mõelda vaid, kui palju toredaid auhindu Ameerikas välja antakse - Emmyd, Grammyd, Pammyd, Tommyd ja Spämmid... Ja muidugi, väike Oskar ka. Tere hommikust, tere aasta 47. nädalat. Ja aitähh, kallid sõbrad, et olemas olete ja et vahel siiapoolegi Eestimaad endast märku annate. Sest, kuis muidu saab reedeõhtuselt uhiuutesse kõrghoonetesse kooberdada ja seal soomlaste lagastet' tube kaeda... Või et siis Club Prive'd külastada ja kuulda, kes kõik NY kolivad... Või et Noku klubis nii- ja naapidi jalutada ning hoopis hiljem avastada, et oo!, sinust on saanud Kaheksa vipp, ehkki see ei pruugi midagi tähendada peale järjekordse plastiku pungitavasse rahakotti toppimise (...ärge mõistke mind valesti, rahakott just plastikust pungitabki, mitte ometi mõnest sisukast maksevahendist...). Ainuke mure oli unehaigus - muudkui magaks ja magaks... Soome-sõidud ja Pühapäevitajad, kõik magaks maha. Aitähh, Maris, kuigi sul polnud vist üldse võimalik end välja puhata, sest kogu aeg pidi muretsema, kas ma ikka jõuan õigeaegselt majast välja lennata. :)

Niisiis, uus nädal, mis tuletab meelde, et "septembrikuu on tähtis kuu...", sest hetkede eest saabus majja uus peatoimetaja, kes mõneteist minuti pärast varahommikust tervi(tu)senapsu pakub, ma loodan.