Kui mu mälu mind ei peta, siis on täna Britt-Maria sünnipäev. On või? Hmm... Ja Piret sai oma bloogiga ka maha. Go baby! Ja katsu sa mitte kirjutada, ma tean kus sa elad! Või noh, tegelikult ei tea, aga ähvardada ikka võib ju. Kevad läks meie juurest ära. Vaatasin eile siis Meelise mahitusel seda va väärtfilmi "Asunikud" (Nybyggarna, Rootsi 1972). Ja pean tunnistama, et ei saanud mitte mõhkugi aru. Tjah, tõepoolest head näitlejatööd, ent närviline ja tõmblev montaazh ning lünklik stsenaarium - mulle ei meeldi filmid, mis keelduvad igasugustestki vihjetest, mis ekraanil toimub. Stsenaariumisse peab olema sisse pikitud vihjeid või haake, millest vaataja kinni saab haarata. Vastasel juhul on ekraanil kõik üks puder ja kapsad. Mis selle vend Robertiga juhtus, kes tapeti siuu-indiaanlaste poolt ühes asunikutalus... Ja kõik see kestis kokk üle kolme tunni. Us-ku-ma-tu! Ma olin magama minne väga tige.