"I'm easy like Sunday morning"... Ehkki see täna hommikul küll ühest jäätisereklaamist kostus, meenus, et viis aastat tagasi laulis seda Kahes taktis keegi noor Eda-Ines. Nii koukisin videokasseti oma riiuliavarusist välja ja tuletasin ühte kõige tugevamat takti-aastat taas meelde. Kõik olid nii noo-oo-red... :) Ja veel meenub, et laupäeval, sellal, kui meie armsate inimestega Pirita rannas päikest võtsime ja puupulki vette loopisime (ei ole veel soe vesi, ausõna, ehkki nii mõnedki plätserdasid paljajalu merevees), kirjutasid teised usinasti Eestimaa koolides lõpukirjandeid. Kaasaarvatud Martti. Kaasaarvatud Ermo. Oi, ja kindlasti veel sadu ja tuhandeid inimesi, aga teistest ei tea ma siiski suurt midagi arvata või neile pöialt hoida. Teemad olid ise üpris kentsakad:

1. Eestlane - kes ta on?
2. "Informatsioon on kaasaegse maailma religioon." (David Lodge)
3. Iga valik sulgeb mõne ukse
4. Inimene on rohkem oma aja kui oma isa nägu
5. "Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust." (Artur Alliksaar)
6. Loodus teab paremini ...
7. "Kirjandus on retk tõe leidmiseks." (Gustav Janouch)
8. Meedia annab, meedia võtab
9. Riigipiirist ja piiririigist
10. Sport - mille nimel ja kelle jaoks?

Püha müristus, kes neid teemasid küll välja valib/vad, ma ei saa aru. Tähendab, ma tean küll, et see on riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, ent ikkagi. Seesugused uskumatud steretotüüpteemad, et hoia ja keela! Nii ongi parem mere ääres kõhtu päevitada ja tunda heameelt, et see kõik kuhugi kaugesse minevikku juba jääeb... :)