"Imelised muutused"
(Andero Ermel, meeskoor)

c-c-c-c-c-c, a-a-a-a-minoor, f-f-f-f-f-f, g-g-g-g-seitse
c-c-c-c-c-c, a-a-a-a-minoor, f-f-f-f-f-f, g-g-g-g-seitse

Niipea, kui ma avan raadio,
siis mu hing saab sisse tantsuhoo.
Tundub leidnud olen õige loo -
viis on võõras, kuid jääb meelde too.
Kui õnn mu närve närib, tekib külmavärin,
mis toob meelde tolle öö,
mil esmakordselt armund olin.
Kõik äkki muutub, sest südant puutub
too tuttav viis, mis alati uus,
ning kõlab siis su nimi mul suus.
Ma palun viiv veel viibi siin,
pöördu tagasi ning ära lahku siit
sa kuuldes kurba viit,
sest ainult top teni loos kui tookord siis
me olla saime koos...
oo mu kallis, oo jee!

c-c-c-c-c-c, a-a-a-a-a, f-f-f-f-f-f, g-g-g-g-seitse
c-c-c-c-c-c, a-a-a-a-a, f-f-f-f-f-f, g-g-g-g-seitse

Igal õhtul ootan raadio ees,
et sa taas mu juurde leiaks tee.
Nukraks jäin, kui teiste omaks said,
lauldes neelan pisarai-ai-ai-aid.
Igas bassikäigus on su eksikäigud,
aga igas trummilöögis rind mul tasa nutta röögib.
Oo, see südant puutus,
oo, kõik äkki muutus

uoo, uoo, uoo, uoo, uoo, uoo, uouoo, jee
uoo, uoo...