Ma ei saa mitte midagi sinna parata, aga niipea, kui ma Barry White'i albumi käivitan, tekib tahtmine autosse istuda ja sõita... Kaugele ja ära siit, päike kuklas ja soe suvetuul paitamas kõrvu... Jeehuu! Võib-olla seostub see mul omaaegse moeshow'ga Maakri parklas, kui Jaanuse autoga ära kihutasime... Oi, hea oli! Tuju on hea. Üle pika aja. Jaa, ma tean, et põhjust ei ole, aga - saad sa siis südant sundida ses rutiinses argipaines tiksuma? Elagu rahvusvaheline 19. aprill.