Henriku sünnipäev, mis päädis klubiturneega vesipiipude ja Noku vahel... Sekka ka külla Renole, Euroopa Liit ning tormiline volbriöö maailma kõige armsamate inimestega, Eurovisioon ja eurokringel, ärgates juba Viru raba koos hiiglaslike pitsadega ja noorte hipilaagerliku einestamisega vaatetornis, Michaeli europidu Toompeal, vaatega õhtuhämarale Tallinna lahele... See oli minu kolmekümnes, minu esimene ja teine. Ehkki hääl käriseb pisut külmetununa, süda läigib magamatusest ja Smaug otsib võimalust endale psühholoogi juurde aeg saada, on tuju hea - ajaloolise ühismälu jaoks tuli see kõik ikka väga võimsalt. Ja ma vähemalt suutsin peohoos aknad avada ja "Welcome to Europe!" karjuda. Või oli see nüüd ilma "to"-ta... Igatahes tegin ma selle teoks, ehkki lubatud särgi äraloopimine jäi olemata. Ma olen ju ikkagi korralik peoperemees, mitte mingi kaak. Pildid tulevad ka, ausõna. Aitäh teile kõigile, kes sisse astusid ja ühise jõu ja nõuga meie girlandidesse uppunud europeo mäletamist väärivaks tegid. Euro-fairy oli igatahes üle kõige. Nüüd lõpetan töö ja poen koju teki alla.