Kõlab ju lahedalt, kui telefonis vastab Andri hääl küsimusele, kus sa oled - oleme Meelisega peldiku taga ja kreemitame teineteist. Ihihi. Tegelikult me likvideerisime päikesepõletusi. Tunnike enne lauluvõistluse algust on melu kõrgpunktis ja kõik üritavad aru saada, kuidas see võistluse hääletussüsteem ikka täpselt käib. Ja kuramuse kolleegid on selle paanika, paraku, põhjustanud. Ma ei pea ju ometi kogu siinsele delegatsioonile aru andma, miks me valeinfot avaldame. Olgu siis öeldud, et ei ole mingit punktide summeerimist, kõik taandub 12-10-jne süsteemiks. Heh. Ja täna on minu ülejäänud elu esimene päev. See oli lihtsalt nii mega! Olete te kunagi viinakokteili värskelt pressitud apelsinimahlaga joonud Euroopa ja Aasia ristteel? Mina olen. Või ka hurmavat kebabi või vanilje-kirsijäätist limpsinud... Mega. Kaardil on see sel neemel, kus Marmara meri, Golden Horn ja Bosporus ristuvad. See oli imeline, indeed. Ja lõpuks ometi olen ma päikeseline. Natuke veel ja ma olen kõrbenud. Vott. Ja Jarek, ma tahtsin öelda, et Malta on kindel valik. Sest see paar on lihtsalt maailma kõige armsamate inimeste paar, keda ma tean. Nii sõbralikud, lahked, avatud inimesi kohtab harva. Nii musid, nagu ütleb Ivar. Nii et - mina näiteks lehvitasin eelviimases dress-rehearsalis küll nende lippu ja tundsin lihtsalt head meelt. Igatahes - Aedvilja kommuuni tervisi, sest just seal toimub Eesti parim europidu. Nagu alati. Suudlused teile kõigile siit päikesepõlenud Istanbulist! Teie Andri.