Las jääda ükski mets lindude jaoks alles,
las jääda ükski nurk nukruste jaoks alles,
las jääda ükski laas leidmiste jaoks alles.

Lõppesid, niisiis, üldlaulupidu ja -tantsupidu. Oo, olid need alles päevad. Kuni selleni, et lõpuks ei pidanud närv pealtvaatajana vastu - võtsin aga jalad selga ja tatsasin ühendkooridesse. Mesipuu, noh. Ja Mu isamaa on minu arm. Ja paljud teised väega lood. Ikka vä-ga võimas. Ausõna. Et mõlemad kontserdid linti võtsin, siis ketran neid siin edasi-tagasi ja otsin muhedamaid palasid. Teises toas kisavad jalgpallurid - äsja on kreeklased üks-null suutnud skoorida. Nad on ikka hullud. Phäh, aga meil oli ikkagi laulu- ja tantsupidu. Kummardan kõigi üldjuhtide ees, sest mõlemad peod olid nämmad. Vott.