Nüüd on asi ametlik - sügis on käes. Et miks? Terevisioon algas. Nüüd pole enam pääsu tõdemuse eest, et järgnevad 11 kuud tuleb tööd rügada. Rüga-rüga-rüga. Tulin tööle ja nüüd ei pääse enam ka laulu "Ei ole üksi ükski maa" eest, mida Rasmus hommikust peale jorutab. Jesver. Tegime eile mõnusa kinoõhtu - kas te olete "Osmoosi Jonesi" näinud? Või "Abielulahutust Prantsuse moodi"? Mõlemad täiest tarbitavad muuvid, eriti esimene, milles on loodud animeeritud organism, kus immuunsüsteemi kuuluv valgelibleinspektor Jones peab koos Driksenooli-nimelise kirsiaspiriiniga katku vastu võitlema. No, on alles fantaasia (ja eeltöö!) olnud: näiteks magu oli organismilinnakese lennuväli. Ja pidevalt olid eetris närvisüsteemi uudised (Nervous-system News Network ehk NNN) ja Vinni Pubis pidutsesid patsillid ja muu kõnts :) Oi, sellest võiks nõrkemiseni rääkida. Heh.