tere adri tuttavad kes seda loevad...mina olen hardo

nagu praegu seisukord...tglt minul istekoht...oleme siis aedviljas...kes istub, kes seisab. kell näitab vara ½ 12 ja nagu kombeks on meil laual ainult parimad road, seda nii leiva kui ka viinaga. rahvas on võtnud täiesti omalaadse pöörde. iseloomustavateks terminiteks saan nimetada: seltskond, mõnus sumin ja...ja ka rahva omavaheline vennastumine. lähimal vaatlusel selgub, et kõik...kõik on siin maailmas seotud...kuidas kunagi, see on küsimus, küsimus, millele me kogu oma elu vastust ootame, lootes, et see meid aitab edasi viia. vaadata tulevikku...ning selles, värvilises, oma igapäevaste värvide segunemises, me märkame oma kõige väiksemat, väiksuste väiksust, kuidas me ikkagi siin maailmas oleme seotud. vastuseks selle, see on sõprus, tuttavad ja tuttavate tuttavad. mõniord on need lähedased mõnikord väga kauged. nagu kuristik, mis aheneb selle vahel, aga see on see jõud, mis toob meid kokku, siia, imiteeritud maailma, ja samas näib see nii väiklasena, nagu me oleme siin...selles väikses maailmas, mida ümbriteseb meie turvaline maailm....maailm, kust me ei taha või ei tahagi välja murda...
kogu selle kupatuseks, me jälgime koos...koos seda kosmilist vaatepilti, mis saab ainult täna omaks...omaks sellele vaatepildile maailmas...need on perseiidid...neid me näeme...näeme siin maailma taevas...ootame siis neid:)

mina