Kodu, magus kodu. Nagu ikka öeldakse, noh :) Natuke on kurb ka... Natuke on hea ka. Eriti meeldiv oli muidugi tagasilend. Sest esmakordselt suutis lennuk arendada sellist liuglemiskiirust, et maandus Tallinnas enam kui pool tundi enne ajagraafikut. Uskumatult lõbus - taganttuul kiirustas meid koju lihtsalt. Ja tänu stjuuardessile (appi, nimi läks meelest ära!) möödus reis eriti rutakalt - Peetri klassiõde nimelt otsustas meid täis joota. Okei, nii hull see nüüd ka polnud, aga fun oli ikkagi. Ärge mind homse artikli pärast süüdistage, ma olin väga väsinud ja Nero kohvikus Sohos käis kohutav melu... Hiphip!