Et oleks üks asi selge: joomine EI ole uhkuseasi. Ja kahjurõõmu tundmine SAMUTI mitte. See statement ei haaku küll kuidagi minu praeguse oluga, ma lihtsalt ütlen seda. Vaat nii.

Aga üks emotsioon jäi eilsest õhtust kirja panemata - huuulluuud päääevaad. Põlevil silmadega inimesed luusivad ümber Stockmanni, kaelas peldikupaberi rullid, näpus tonn seepi ja sooje sokke. Nuhutavad nõdrameelselt õhku ja loodavad, et igas järgmises letis on asi odavam kui eelmises. Ja see kollane värv. Dzhiizös! Ma olen seda varem ka öelnud, aga mul tuleb seda vist korrata - koristage kollane ära, sest see ajab vihale. Nii palju kollast mõjub lihtsalt tervisele. Mis mõnu on kollakile vahelt endale potsikuid või karvamütse kaabata. Pealegi on see justkui maailma kõige süüdistavam värv: "Noh, ei raatsi normaalse inimese kombel endale mütsi osta jah, loodad, et nüüd kaabid siis kõige soodsamalt? Niikuinii jääd lolliks sina ja võidab kaupmees," näikse need kilomeetritepikkused lindid ütlevat...

Ja Tulka on jälle headline'idesse jõudnud, ihihi! Elagu tema! Nüüd on SLÕhtuleht tal juba ekstrasensiga kaelas ja üritab Heimar Lengi needust maha võtta. Kuulge, see läheb üha jaburamaks. Onju, Tuuli? :)