Milline tormiline nädalavahetus... Saabusin mõnda aega tagasi just töölt lubadusega kindlasti midagi koduleheküljele kribada. Nüüd üritangi seda teha, kui Smaug mind just ei segaks. Tiirutab siin mööda mu rüppe ringi ja topib käpakesi klaviatuurile. Väkk, on alles egopunn. Peaks teda kammima, ehk näeks ta natukene inimese moodi välja ka - ilge pulstik on ta hetkel ikka küll. Ooo, kui meeldiv - velvetpüksid lihtsalt armastavad kassikarvu. Ihihi. Nii, nüüd leidis ta endale palju staarima koha - põrnitseb monitori kõrval pikutades mu sõrmi, justkui posides omaette midagi. Äh, kõõm: ta lösutab ju hiire peal ja ongi mu tegevuse niimoodi halvanud. Heh.



Aga eilne Öögalerii Double Coffee's, reedeõhtune Reno soolaleib ning turneed Juniori juurde... Need võib küll meeleolukaks ja õnnestunuks lugeda. Seda enam, et saan oma kunagi kõveraks kiskunud elu taas naerule vedida. Nämma.