"Korstnast paremal olid karukese tähed, vasakul siili omad," räägib jutustaja. "Segane!" ...
Kui hobune heidab magama, mõtles siilike, kas ta lämbub udus. ... "Aah, isegi käpad ei paista ...," sosistas siilike salamisi.
See oli tänahommikune emotsioon, kui kell 6.35 televiisori surisema panin. Ja uudishimulik öökull meenutab mulle paratamatult Smaugi. Jesver, mida ma siin kontoris küll nii vara teen? Aa, õigus! Mõned lood on vaja kirjutada, et siis vut-vut! lennukile jõuda ja Brüsselis maanduda. Väkk. Pisut liiga palju on seda kõike vist. Hmm. Aga eilne Maarja-küla kontsert - ju-ma-lik. Emotsioon oli siiras ja aus. Ja hingele hea. :)