• Ain Seppik: Meil ei ole väga kiired ajad praegu, sellepärast, et me pigem tunneme muret, et ei saa enam isegi opositsiooni osa täita, kuna kõik rollid on koalitsioon praegu üle võtnud.
  
• Tiit Tammsaar: Ma arvan, et poliitikud siin küll selle võõrandumise jutu eesotsas ei ole, siin on ikka meedial oma tõsine panus antud.
  Aarne Rannamäe: Oot-oot, Tiit Tammsaar, ma saan aru, et maamehena te toetate seda valitsuste vahetamist niisuguses rokirütmis, mitte niiöelda normaalses tempos?
  
• Ain Seppik: Mis puudutab Tallinna võimu, siis Tallinnas lihtsalt taastus legitiimne võim ehk Keskerakonnale anti see mandaat. Kuidas sinna jõudis Rahvaliit, see on nüüd täiesti omaette uperpall meie seadusandluses.
  
• Aarne Rannamäe: Sellest ei ole midagi härra Seppik, teie ministrid istuvad kõik praegu Toompeal akna all [vali naer] ja ka läheb elu edasi.
  
• Meelis Atonen: Härra Raudne, ärge valetage, otsesaates tähendab ärge valetage!
  
• Aarne Rannamäe: Mis müstiline elukas see sisemine elujõud on?
  
• Meelis Atonen: Ma saan aru, et härra Ain Seppik soovib küll ise vastata ülejäänud koalitsioonipartnerite eest, aga te vist veel ei ole koalitsioonis?
  Ain Seppik: Ei-ei, seda kindlasti, jah, sellesse koalitsiooni ei tahaks sattuda ka.
  
• Aarne Rannamäe: Härrased, Eesti Televisiooni pole nii palju raha, et turvamehi palgata, nii et võtame natuke hoogu maha!
  
• Meelis Atonen: Mina võin öelda, et Indrek Raudne rääkis rahandusminister, endise rahandusminister Siim Kallast suhu võttes dokumentidest, mida ta ei ole kunagi näinud.
  
• Meelis Atonen: Saage ometi aru, eesmärk ei pühenda kõiki abinõusid.
  
• Tiit Tammsaar: Püüaks niimoodi hästi populaarselt või rahvalikult seletada, võib-olla tõesti see kvoot, kurikaelte püüdmise number ministeeriumis ei olegi teab mis õudne, kuid see number hakkab elama oma elu, kui ta saadetakse maakonda, kui ta jõuab lõpuks konstaabel Kukekese kätte, kes peab konkreetselt...
  Aarne Rannamäe: Kas te olete oma erakonnas kokku leppinud, et toote näiteks kellegi Kukekese?
  Tiit Tammsaar: Ei, ei, see on ju tuntud sõber
  
• Tiit Tammsaar: Kes siis selle vastu on, loomulikult ja me oleme kõik seda meelt tuleb võidelda. Aga tuleb võidelda ausate meetoditega, demokraatlike meetoditega. Ei saa siin minna, noh, paavstimaks kui paavst ise.
  
• Meelis Atonen: Ei me ikka kutsusime tema eile ja kahjuks eile juhtus selline piinlik lugu, et mina ise helistasin Ken-Marti Vaherile, kell oli 9 läbi mõni minut, ja ütlesin, et ole hea, tule kohe meie fraktsiooni. Kahjuks ma saan aru, justiitsministril oli ilmselt mingi tähtis võitlus ministeeriumis pooleli, ta ei leidnud aega tulla.
  
• Aarne Rannamäe: Härra Tammsaar, teie olete püham kui paavst, te võtsite võõraste meeste vastutuse enda peale.
  
• Tiit Tammsaar: Räägime siis Res Publicale väga tuntud terminites, jalgpalliterminites. Ühe kollase kaardi on Ken-Marti juba saanud, nüüd on teine kollane kaart. Mis see jalgpallis tähendab, see tähendab punast.
  
• Indrek Raudne: Kui sellel nejapäeva õhtul, kui järsku Andrus Ansipi silmad avanesid Kristiina Ojulandi suhtes, et ta oli lugenud seda Kaitsepolitsei raportit...
  Meelis Atonen: Mis see asjasse puutub?
  Indrek Raudne: Las ma... Meelis, las ma lõpetan.
  
• Meelis Atonen: Ära räägi dokumendist, mida sa pole kunagi näinud ja palun, minu arust me võiksime selles saates kokku leppida, et me ei valeta. Ma olen sust 10 aastat vanem, ma ausalt ei taha mingit poisikeste jama kuulata. Lõpetame selle.
  Aarne Rannamäe: No, sügav armastus valitseb praegu koalitsioonis, seda on tõesti näha.
  
• Aarne Rannamäe: No, tõe ja õiguse huvides, härra Atonen, on ajakirjanduses ilmunud ka artikleid, kus oma ala spetsialistid on öelnud, et sellel mõõdikute süsteemil pole häda midagi, ainult selle esitamise viis oli vähe vildakas.
  Meelis Atonen: Noo, vot, see on nüüd see teema küsimus, et kas keegi ütleb, et esitamisviis oli vale – kes esitas ma küsin...
  Aarne Rannamäe: Sakala esitas [naer]
  
• Ain Seppik: Ken-Marti Vaher on siin vahend ainult
  
• Meelis Atonen: See on puhas reaktsioonipartei, käitutakse vastavalt hetkeolukorrale, see ei ole normaalne poliitika.
  Ain Seppik: No, Meelis, pada sõimab katelt siinkohal.
  
• Tiit Tammsaar: Härra Raudne, ma tean väga hästi, milliseid hüüdnimesid te panete ka Rahvaliidule, me teame väga hästi.
  Indrek Raudne: Ei pane, Rahvaliit on väga sõbralik erakond.
  
• Meelis Atonen: Sa oled ise kuulus mees juba selles mõttes, et sinu raudsed avaldused on ju Eesti ajakirjanduses kõigile tuttavad ja siis sa ütled, et oi, näe, keegi siin paneb silte ja hüüdnimesid. Noo, Indrek! Ma saan aru, et see on teie stiil – te olete võimelised teisi nii süüdistama, et väike pind paistab kuskilt, teil on endalt palk silmas ja te ei näegi. Tunnista, teil on ka probleemid. Ei ole nii, et ümberringi istuvad rokased mehed, kes on kõiges süüdi, ja kiusatakse teid, häid.
  
• Ain Seppik: Parafraseerides Meelis Atoneni, mina olen siin laua ääres vist peaaegu kõige vanem või... [vaatab otsa Tiit Tammsaarele; naer]... Või ma ei tea täpselt.
  
• Aarne Rannamäe: Ma saan aru, et te ei räägi enam ühtsest valitsusest, te räägite siin teie ja meie.
  
• Aarne Rannamäe: Lugupeetavad, te võite omavahel kakelda nii palju kui te tahate, ainult et meie tänast vaatajat, keda ma usun on televiisoriekraani ees üle paarisaja tuhande, huvitab ikkagi, mis edasi saab.