Ja taevast laskus üks ingel ja ütles: "Vaadake, mina kuulutan teile Kõigevägevama sõnumit. Teie ei pea mitte kartma kollast! Sest kollane on Hullude päevade värv. Sest kollane on õndsuse ja külluse värv. See pole mitte Saatanast, keda teie peate kartma, see on Kõigevägevama rõõmuvärv..." Ja mina jõudsin tööle kell pool üheksa, kuulasin seda rõõmusõnumit, mõtlesin viivu (noh, võinuks ju rohkem mõelda, kui aknast autolaviini Stockmanni parklasse nägin voogamas) ja läksin ning ostsin endale uued jalanõud. Kohe mitu paari ostsin. Nüüd närin edaspidi porgandit.