Ma suren! Juba mitmendat päeva kummitab mu peas laul "Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis..." Pekki, vaadake aknast välja ja te näete, mis siin riigis toimub! Kus kevad on, ma küsin? Kas kevad ei kuulugi euroliidu juurde ja ta peab kusagil murjanitega viisasabas seisma, et siia maanurka ükskord ometi jõuda. Võeh! Igatahes, palju õnne eestlastele, kes vähemalt aastakese on ses rahvaste liidus ära jõudnud passida. Masendav oli see, et laupäevased lehed (nii maakondlikud kui üleriigilised) üritasid kõik kaeda, mis siis aastaga juhtunud on. No, mida siis nii väga peakski olema juhtunud, ma ei saa aru - jõed tagurpidi voolama hakanud ja maa seest sulakulda pritsima või? (Noh, Hansapangal - ei-ei-ei, ma ei taha siinkohal meenutada nende veidrat NPNK kampaaniat ja EPLi ajakirjaniku orki lendamist - igatahes voolab diivanitest juba naftat. Võib-olla see ongi see suur muutus, hmm).

Ühes olen ma kindel: volber kui seesugune jääb üksnes Tartu piiridesse. Sest mujal Eestis vajavad nolgid lihtsalt põhjust, et end täis juua. Nii olengi uhke oma Tartu-päritolu ja kunagiste ülikooli aegade pärast. No, krt - ei ole Tallinna tänavatel kakerdavatel tittedel aimu, mida see volbriöö endast tähendab. Jah, pole ehk minu asi siin moraalitsema kukkuda (justkui ma ise oleks mingi vooruseetalon), aga ma arvan, et paljud nõustuvad minuga, et neil, eile Tallinna kesklinnas kakerdavatel kakerdistel oli vaja lihtsalt nosu viltu tõmmata ja tänavale ülbama minna. Noh, et hea, et vähemalt keegi nende eest põhjusegi välja mõtles: ei pea ise muule mõtlema kui ainult sellele, millist marki kooreliksi täna lakkuda. Eile öösel tänasin tõesti esmakordselt mõttes Eesti politseid, keda Tallinnas kõik hoovid-tänavad-nurgatagused täis olid. Vastasel juhul oleks mul, H-l ja veel mõnel diplomaatilisel kodanikul üpris täbaralt läinud. Aga pätid pandi kongiautosse ja meie võisime rahulikult edasi jalutada. Väkk. Okei, ega ma nüüd nii pahur enam ka pole, kui 24 tundi tagasi, aga siiski! Volbriöö, my ass!

Aga ööpidu klubiruumes oli meeleolukalt meeleolukas. Kohe varaste hommikutundideni oli meeleolukalt meeleolukas. Hea, et täna pidi jälle tööd tegema (irr-irr-irooniat ka pisut enda suunas).

Niisiis, maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis.