Tere hommikust unisest Cannes'ist. Et lubasin viksilt ja viisakalt kell kaheksa (siinse aja järgi) M-ile telefoniintervjuud, siis olingi juba varavalges üleval. Veidrik? Aga see-eest sõin vara ja läksin selle unise sadamalinnakese peale uitama. Ja sattusin kohe kõpsti! turule. Nii armas on vaadata varahommikuselt ringi askeldavaid pereemasid ja hordide viisi eakaid turiste... Nad vist ei maga kunagi - kus aga midagi pakutakse, sinna tõttavad... Ostsin mureleid. Nü&uul;d hakkab kõht valutama. Ja varahommikune 29 soojakraadi ei tule ka kasuks - eile oli muuseas 37 kraadi ära. Ma sulasin.
Võtsin ka vaevaks uuride rongiaegu Monte Carlosse, Monacosse. Täna mõtlesime kogu oma raha seal laiaks lüüa. Eile mul see Nizzas ei õnnestunud. Ent kui võrrelda "kodulinna" Cannes'i ja Nizzat, siis langeb kaalukauss viimase kasuks. Sest ta on ilusam, õhulisem ja armsam. Cannes tundub kuidagi... tõusiklik. Aga võib-olla tuleneb see lihtsalt praegusest festivalist. Et tavaliselt on tegu ühe väikese kuurortlinnakesega Vahemere kaldal. Saint-Tropez jääb kahjuks liiga kauele, ei hakka neid filmistaare siis häirima, jään siia piirkonda :)
Aga festival ise on olnud valgustav. Huvitavaid ja andekaid ideid on tõepoolest nii palju, et siin on, mida kõrva taha panna ja õppida. Ühe loo ma tegelikult juba kirjutasin sest reklaamivärgist, aga et see istub praegu hotellitoas läpaka sees, mina aga festivalikeskuses mere kaldal (muuseas, see on sama kants, kus filmifestivaligi peetakse). Eks siis hiljem panen oma mõlikkused üles. Muah!