Potsatusime L-iga keset Kopenhaagenit asuvasse hotelli Selandia. Lahe. Ehkki meid küll esiti ühte voodisse taheti pressida, tegime lärmi ja nõudsime teist tuba. Saime kah. Ohtrate vabanduste saatel a la "ma arvasin, et ta oli teie partner". Arvaku edasi:) Ilm on märksa sombusem kui mõne tunni eest Tallinnas, aga ei see mind häiri. Lennujaamas pakke oodates pahvisin mingi suitsuseenekese all suitsu ja, üllatus-üllatus, minu kõrval tossas üpris unise moega Dylan Moran, keda eestlased teavad telekomöödiast "Black Books"... Huvitav, mis see nüüd eesti keeles oligi, "Raamatupood" vist. Lahe! Oleks vist pisut veider olnud koukida oma kaamera kotist välja ja teda klõpsima kukkuda. Jäin vaoshoituks ja väljapeetuks. Nüüd linna peale. Sööma. (Muuseas, hotellis on muretu wifi - elagu tsivilisatsioon. Muuseas-muuseas. Rõve Estonian Airi lennuk mitte ei maandnud, vaid sõna otseses mõttes kukkus alla. Krt! Maandusime ühe rattaga ja kreenis... Ütleme nii, et saabus üks järjekordne adrenaliinipomm organismile. Tere tulemast teledraamasse "Lost".)