Kas teile ei tundu, et nende toonekurgede Jaagu ja Tooni kojujõudmine on nagu mingi põnev seiklusfilm? Ma ei ole näinud nii pingsalt meie loomariigis toimuvat jälgitamas alates ajast, mil üks emakaru maha lasti ning ta pojad ilma peale jäid. Ja tegelikult on see väga vahva. Kuigi, mnjah, mis vahvast ma siin räägin, kui seiklusfilm lõpusteenides üpris õudukaks kiskus. Mõtle, paljud nende sõbrad-sõbrannad, kel kõigil Natura 2000 võrgustiku jälgimisseadmed kukil, olid poolel teel otsa saanud. Eriti julm oli see Postimehes ilmunud graafik, millel paljud linnud olid märgistatud tekstiga "hukkunud". Võib-olla saabki siit uue õuduka - noh, noored rezhissöörid?
Üleüldse on mul röögatu uni. Ei tasu poole ööni üleval olla, eksole! :)
0 comments:
Post a Comment