Nädal lõpeb

Taas laupäeva varahommik. Uuenenud Vikerstuudios on igathahes väga muhe tööd teha. :) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida . Hoopis Andres Maimiku ja Jaak Kilmi "Müümise kunstil" tahtsin pisut peatuda. Astusin nimelt filmi neljapäevasele esilinastusele. Ehkki mulle tundub, et poolteist tundi on selle doki jaoks pisut liiga pikk - mistap soovitaksin näiteks tele-eetris näidata selle eelmist, väidetavalt tunniajast versiooni -, oli tegu ühe emotsioone täis filmiga, mida tasuks teistelgi tähelepanelikult vaadata.
Filmi keskmes on neli kangelast, koolitustemüüja Peep, ukselt uksele müügiga Ameerikas raha teenida sooviv nooruke Raigo, Tupperware plastnõude müüki prooviv lesknaine Mare ning kaudselt vaatleb film ka Mare otsest mõjutajat ja "müügiguru" Evelini, kelle suurim soov on saada oma tubli töö eest preemiareis Indiasse. Filmi üks karmimaid lauseid tulebki Evelini suust - siis, kui Mare on teatanud otsusest plastnõude parseldamisest loobuda, lisades, et liitus jumalakuulutajatega (taas nutikad müügimehed) ja on taas usu leidnud. "Kõik me siin elus müüme midagi" ning "Kes ühe Tupperware plastnõu on ostnud, on ohver," teatas ta kalgilt. Kui ta seda ise usub, siis on vist hästi. Jah, müügi osas on tal õigus. Minu küsimus on müügitegevuse mõtestatuses; su sisekaemuslikus põhjenduses, mida ja miks ma müün. Ning kas müümine on ikka alati nn win-win situation - võidavad nii ostjad kui ka müüjad?
Poolehoid-vastumeelsus on filmi vaadates kerge tekkima. Nii oli mul kahju pisut totukesena portreteeritud Raigost ("Ma pean ameerikalikku naeratust tegema, aga näe, mul pole isegi hambad korras, need on sellised puseriti; pealegi kuivab suu ära"), kelle mentor, edev kangelane talle pidevalt "emotional rollercoster'ist" jahvatas (selle kuti ... Krt, nimi ei tule meelde... suust pärinevad ka filmi pärlid). Antipaatseim neist on Peep (Vain), kes filmi tutvustuses on miskipärast avaldanud arvamust, et see film tema tegevusele hinnanguid ei anna. See pole sugugi nii. Materjali järjestatus ja loo narratiivne ülesehitus ütleb väga selgelt, mida seesugustest ekstsentrilistest soolapuhujatest arvata. Aga ehk olen ma kade, et temasarnase õhumüügiga raha kokku ei aja? Hmm... :)
Filmi soovitan ära vaadata aga kõigil, kel müügiga otseselt või kaudselt kokkupuuteid on. Ehkki "kõik me müüme midagi" on enam-vähem õige, ei pruugi kõik oma tegevust müügina näha. Ehk tundub see kuidagi... õilist tegevust labastav. Ent ka kõige kõrgemal intellektuaalsel tasemel tegeleme me müügiga, olgu või oma ideede müügiga.

Eriti tore on vaadata ETVst varahommikusi multifilme. Mulle tundub, et need ei olegi mõeldud lastele, vaid minusugustele unetutele töömesilastele. ETV võiks ikka maa peale tagasi tulla ja uurida, millal lapsed neile pakutavat ka tegelikult vaatavad. Esiteks ei tööta enamik eestlasi riigisektoris, mistap EI lõpe nende töö kell viis. Ja laupäeva hommik on sageli ainus võimalus välja magada. Kohtlane programmiplaneerimine, indeed! Häbi.