"Shortbus" - vinge filmielamus

Ma olen kindel, et paljudele see film, John Cameron Mitchelli "Shortbus" (2006) ei meeldi. Liiga otsekohene. Liiga ava- ja vabameelne, näidates elu sellisena nagu see on. Aga mul õnnestus see eile ära näha ning tuleb tunnistada, et midagi nii head, intrigeerivat ja haaravat pole ma tükil ajal nägema juhtunud. Et millest see on? Lihtne oleks ju öelda, et seksist. Aga tegelikult pole seksi avalik presenteerimine filmis peamine. Film küsib, et ehkki pealtnäha võib paarisuhetes ju kõik hästi olla, siis kas inimesed on sisimas ikkagi õnnelikud; kas nad julgevad iseendalegi tunnistada, et nad tegelikult pole ning nad vajaksid hoopis muud. Siin on naine (Sook-Yin Lee), kes idealiseerib kooselu ja seksi oma abikaasaga (Raphael Barker), ent pole oma elus iial kogenunud orgasmi. Siin on mees (Paul Dawson), kes hoolimata pealtnäha ideaalsest ja viis aastat kestnud kooselust armastava elukaaslasega (PJ DeBoy), kavandab enesetappu, sest kardab, et ei suuda oma kallimat piisavalt õnnelikuks teha. Siin on tüduk (Lindsay Beamish), kes selle asemel, et endale tunnistada, kes ta tegelikult on, peidab oma allasurutud mina-pildi dominatrix'ikostüümi. Nad kõik kohtuvad ühel või teisel põhjusel klubis nimega Shortbus, mida peab drag-queen'ist Justin Bond (Justin Bond). Siin võib igaüks oma seksuaalfantaasiad välja elada. Küsimus on selles, kas nad julgevad viimaks endalegi tunnistada, mis nende "täiuslikust" elust tegelikult puudu on. Kõik kulmineerub ühe ootamatu sündmusega 2003. aasta suvel - siis, kui New York ootamatu elektrikatkestuse üle elab. Nagu on Justin Bond ühes intervjuus öelnud: "I was in New York for the blackout. John, PJ, Paul, my ex Sammy Jo (the Scissor Sister's DJ) and I were all in the club on that night Sammy did called The Slide. It was a fun night - people were running around the streets in their underwear and naked. The city was quiet; you could see the stars."

Lisaks suurepärasele kaamera- ja animaatori(!)tööle on filmil tõsihea soundtrack. Soovitan. Huvitav, kas sellist filmi julgeks mõni Eesti kino või telekanal ka näidata? Okei, jätame Pöffi kõrvale - seal linastus see niikuinii.